Saaremaa Sadama suured plaanid lükkuvad tulevikku (3)

Saaremaa Sadama suured plaanid lükkuvad tulevikku

TURISTID SADAMAS: Tänavu suvel käis Saaremaa sadamas rekordarv laevu ja turiste. Foto: Margus Muld

Tallinna Sadam võib Saaremaa Sadamat kohtuvaidluse ajal kasutada kaubasadamana olemasolevate ehitiste baasil, kuid suured ehitusplaanid tuleb lükata tulevikku, ütleb Tallinna ringkonnakohus üleeile avaldatud määruses.

Ringkonnakohus peatas oma määrusega Saaremaa Sadama detailplaneeringu täitmise ajaks, mil kestab kaubasadama rajamise vastaste ja Mustjala valla kohtuvaidlus.

“Mõlemad piirinaabrid, nii Tallinna Sadam kui ka Kooviskid saavad edasi elada, Tallinna Sadam võib väikeses mahus kaubavedu teha, suures mahus arendust praegu ei tule,” ütles Saarte Häälele Mustjala vallavanem Kalle Kolter.

MTÜ Ninase Küla Selts ja Janne Koovisk esitasid Pärnu kohtumajale kaebused Saaremaa Sadama detailplaneeringu tühistamiseks kaks kuud tagasi. Tallinna Sadama algatatud detailplaneeringuga tahetakse senine kruiisisadam muuta kruiisi- ja kaubasadamaks ning ehitada sadama maa-alale tööstuspark. Tallinna halduskohus esialgset õiguskaitset 12. juulil ei rakendanud ja detailplaneeringu täitmist kohtuvaidluse ajaks ei peatanud.

Oluline lahend

Küll aga tegi seda üleeile ringkonnakohus, lubades sadama kasutamist kaubasadamana olemasolevate ehitiste baasil. Sadamat külastavate lubatud laevade arv ja tingimused jäävad kehtima vastavalt varasemale planeeringule.
Samas lubas kohus jätkata vallatee rajamist, mis on ette nähtud ka varasema detailplaneeringuga.

“Tegemist on Ninase küla seltsi jaoks olulise lahendiga, kuna kaubasadama edasiarendamise korral puuduks kohtuvaidlusel mõte,” ütles advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Piret Blankin.

Ninase küla seltsi esindav ja Saaremaa Sadama kõrval majutusettevõtet pidav Janne Koovisk lisas, et Saaremaa Sadama piirkond muutub turistidele lähitulevikus veelgi atraktiivsemaks, mida kinnitavad mitmed sel suvel toimunud kultuuriüritused Saaremaa Sadamas ning suurenev kruiisilaevade hulk.

“Loodav tööstuspark – tehasehooned, kraanad, puistekaubakuhilad jne – välistaks ilmselt turismi arengu selles piirkonnas lõplikult,” sõnas Koovisk.

Kasutamata ressurss

Tänavu mais Mustjala vallavolikogu otsusega kehtestatud detailplaneeringuga kavandatakse lisaks sadamas seni lubatud tegevusele (peaasjalikult reisijatevedu) ka sega- ja puistekauba käitlemist ja ladustamist 100 000 kuni 300 000 tonni aastas, sh 1–2 kaubalaeva külastust nädalas.

Volikogu leidis, et sadama senine tegevus ainult reisisadamana ei ole võimaldanud ära kasutada sadama kogu võimalikku ressurssi ega ole andnud majanduslikult soovitud efekti.

“Saaremaa Sadama kaubasadamana kasutuselevõtt ei vähenda oluliselt puutumata looduse osakaalu ning järelikult ei mõjuta negatiivselt valla arengu eeldusi,” leidis volikogu.

Planeeringu vastased leidsid aga, et planeeringuga ette nähtud mahus tegevus ületab eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvuse.

“Planeeringuga ette nähtud tegevuse elluviimine kahjustab tõenäoliselt pöördumatult kaebaja huvi rahuliku ja vaikse elukeskkonna, puhkepiirkonna ja loodusturismi arendamise vastu,” teatasid Janne Koovisk ja MTÜ Ninase Küla Selts.

Mustjala vald ja AS Tallinna Sadam palusid esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta, viidates, et täiendavate operaatorite tegutsemine sadamas toob kaasa tööhõive kasvu ja suurendab kohaliku omavalitsuse maksutulu.

“Saaremaa Sadama toimimine kaubasadamana omab lisaks tähtsust Saaremaa jaoks tervikuna, kuivõrd Roomassaare sadam ei ole talvel laevatatav,” märkisid Mustjala vald ja Tallinna Sadam. Nad kurtsid, et detailplaneeringu täitmise peatamise korral saavad hoobi pikaajalised läbirääkimised, mida on sadama võimalike operaatoritega peetud.

Teenimata tulu

“Kui arvestada aastas 20–30 kaubalaeva külastusega, jääks Tallinna Sadamal arvestuste kohaselt saamata ligikaudu 210 000 – 330 000 € sadamatasusid aastas,” avaldas Mustjala vald ja tuletas kohtule meelde, et tegemist on riigile kuuluva äriühinguga, kelle teenitud tulu läheb riigieelarvesse.

Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud Oliver Kask, Lauri Madise ja Silvia Truman avaldasid määruses, et Mustjala valla ja Tallinna Sadama selgitused on suuresti õiged, kuid kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluse ajal on kaalukas huvi.

“Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkub detailplaneeringu elluviimine kaebuse rahuldamata jäämise korral edasi ja seda on võimalik realiseerida hiljem,” märkis kohus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 703 korda, sh täna 1)