Algavast õppeaastast on koolidel esmakordselt õigus valida ise kõigis kooliastmetes õppevaheaegade korraldamise aeg arvestusega, et õppeaasta jooksul on vähemalt neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat, seejuures peab suvine koolivaheaeg kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
Küsisime Saare maakonna koolidirektoreilt, mida nemad sellest arvavad.
Andres Anton, Muhu põhikooli direktor:
Arvan, et see on suuremate linnade ja suuremate koolide huvi. Meie oleme praeguse süsteemiga rahul. Mõte on ju teha üks, niinimetatud suusavaheaeg lisaks. Meid see ei puuduta, sest selleks peavad olema materiaalsed võimalused ja suurtel koolidel on neid ilmselt rohkem. Meie õppenõukogu ühine seisukoht oli, et meile praegune süsteem sobib. Sellest ei saa ma ka aru, mida annaks juurde koolialguse toomine augustisse. Mõnikord on selline tunne, et asju tahetaks muuta lihtsalt muutmise pärast.
Tõnu Erin, Leisi keskkooli direktor:
Eks see ole kahe otsaga asi. Kui pere lapsed käivad samas koolis, pole ju probleemi, aga kui käivad erinevates koolides ja vaheajad ei kattu?
Usun end teadvat, millest see probleem on tekkinud – kolmas veerand on hästi pikk ja õpilased kipuvad väsima. Samas on ju proovitud erinevaid variante – trimestritega ja muid. Vaheaegade muutmine tähendaks seda, et laste kooliaasta pikeneks, sest koolipäevade arvu peab täis saama. Jõuluvaheaega me ei saa ju lühemaks teha, samuti ei ole ma kooliaasta varasemaks nihutamise poolt. Maaperedes on sügisel kartulivõtud ja sügistööd. Kui augusti lõpupoole juba kooli tulla, septembris aga vahepeal jälle ära kaduda…
Leisi koolis sel õppeaastal vaheaegade osas küll midagi ei muutu.
Aive Mõistlik, Valjala põhikooli direktor:
Las selline võimalus siis olla, mu meelest on see tore. Lapsed kipuvad muidugi kevadeks ära väsima, neile on alati puhkust vaja, aga mis ajal need puhkused täpselt olema peavad, seda peavad koolid vastavalt oma võimalustele kaaluma. Mis see juunis siis nädal aega kauem koolis-tööl käia ära ei ole? Aga 1. september koolialguse päevana peaks ikka paika jääma. Oleme sellega harjunud ja august on õpilaste jaoks veel ilus suvekuu.
Seni pole meie küll midagi muuta kavatsenud, me ei ole raginaga peale minejad. Vaatame, mõtleme ja arutame.
Viljar Aro, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor:
Mina leian, et mida rohkem vabadust, seda arukam elu. Samas pole mul selles vaheaegade muutmise küsimuses väga kindlat seisukohta. Ühest küljest oleks nagu kena, teisest küljest – Eesti on väike, sugulasi-tuttavaid igal pool, ja siis, kui koolivaheajad ei klapi, on ehk tülikam sõbrale või tädipojale külla minna.
Mõnes mõttes mulle meeldiks, kui oleks talvine lisavaheaeg ja ülejäänud vaheajad jääksid laias laastus samaks. Eks see uus kord lase kõiki neid kokkuleppeid teha. Ka suvevaheaja algus ja lõpp võiks olla kokkulepete asi.
Mulle endale tundub, et meie suvevaheaeg on näiteks gümnaasiumiõpilase jaoks liiga pikk – koolidel võiks olla suurem võimalus korraldada praktilist õpet, näiteks juunis. Meie omal ajal käisime koolis ju pea jaanipäevani ja viimased kaks nädalat oli praktika selles valdkonnas, mille olid gümnaasiumis oma suunaks valinud. Küsimus on eelkõige ressursside leidmises, näiteks praktika-laagrite korraldamiseks on vaja lisavahendeid.
Aga 1. september tundub küll nii pähe raiutud päev, et kuidagi imelik on seda esimest koolipäeva ettepoole tõmmata, mis sest, et põhjamaades on see pooles augustis. Meie koolis algav õppeaasta mingeid muudatusi kaasa ei too. Traditsioonilised koolivaheajad jäävad paika, nagu need seni olnud on.
Toomas Takkis, Kuressaare gümnaasiumi direktor:
Arutasime seda teemat õppenõukogus ja hääletasime suure rõõmuga oma õppeaastasse sisse kaks lisapäeva, mis pole küll otseselt vaheaeg, aga pisut teistmoodi on see korraldus küll. Nimelt toimub meil veebruari esimesel või teisel nädalal juba aastaid Haanjas traditsiooniline suusalaager kaheksandatele klassidele. Kõik lapsed käivad, õpetajad on kaasas ja suusatame. Seekord saadame jälle kaheksandad klassid Haanjasse, aga tegime neljapäeva-reede kogu koolile tunnivabaks, et õpetajad, kes soovivad, saaksid ka Haanjasse sõita. Teeme seal koolitusi, suusatame. Lastele antakse jõukohased ülesanded tervisega seoses või midagi taolist.
Seda, et kooliaasta varem algaks, küll ei taha. Mina ei pea mõislikuks juba augustis kooli tulla või veel juunis õppida, sest vähemalt meie majas on sel ajal liiga palav. Meil on vaheajad paigas, korraldus on inimestele sobinud. Miks sellega siis mängida?
Loading ...
Lisa kommentaar