Viha või lihtsalt labane ärplemine? (22)

Diskussioon selle üle, kas Eestisse on vaja muust rahvusest, üldse igasugu erinevustega inimesi, on võtnud avameelse pöörde. Eriti anonüümses kommentaariumis (EPL-is viimasel nädalal).

Loen neid kommentaare juba mõnda aega (küll valikuliselt, sest ei jaksa kogu seda pläma alla neelata) ja mõtlen, et mis eestlasel küll viga on. Miks ta on erinevuste suhtes nii sallimatu?

Nagu Hitleri-Saksamaal oldi sallimatud teiste rahvuste suhtes, nagu Nõukogude Liidus tauniti kõiki nn kommunismi ideaal-ehitaja kasti mitte mahtujaid. Kas tõesti on need aastad totalitaarses ühiskonnas meid sedasi mõjutanud, et meist endast on kasvanud totalitaarsed jõh-kardid: ei sobi musta värvi inimene, kollasest rääkimata, ei sobi üht- ega teistpidi seksuaalsusega, ei sobi invaliid ega muu eripäraline inime. Aga kes siis sobib?

Kas keegi on kuskil mingi standardikehtestanud? Kaasaegses globaliseeruvas maailmas on loomulik, et me lahustume. Mis ei tähenda, et meie rahvuslik identiteet peaks lahustuma – see on ikkagi meie kultuuris ja väärtussüsteemis kinni. Kuid elamise moodused paraku teisenevad. Enam ei ole raudset eesriiet, mis meid kinnises kotis pimeda ja kurdina hoiaks.

Kui me ise käia ja maailma näha tahame ning eeldame, et meid võiksid teisedki sallida, siis miks me ise nii sallimatud oleme? Täis viha ja iseenda alaväärsuskomplekse, mida siis teistele hinnanguid andes endast välja tulistame, anonüümselt…

Eestist väljarändajatelt olen kuulnud, et peamisi äraminemise põhjuseid – lisaks sellele, et tagant on tõuganud uudishimu maailma näha – on see, et Eesti emotsionaalne atmosfäär on nii läppunud. Sinna hulka kuuluvad ka viha täis avaldused anonüümsetes kommentaariumides, inimesed, kes mõtlevad rassistlikult, on ebatolerantsed ja kitsarinnalised.

Muide, ühiskonna intelligentsus hakkab peale just emotsioonidest. Viha ja vihkamine, erinevuste pärast hurjutamine on just see, mis ühiskonna intelligentsi taset alandab ja meid labasteks rassistideks muudab. Ei taha minuga nõustuda?
Hakatuseks võiks ju tolereerida sedagi, et mõni teisiti arvab. Näiteks arvab nii, et inimene, kes ei suuda erinevusi tolereerida, on labane rassist. Samaväärne sellega, kes leiab, et neegrid on saatanast ja homod looduse karistus inimkonnale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 014 korda, sh täna 1)