Saarlane ja muhulane said Haapsallu oma pingid

Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu rootsi gümnaasiumi rajaja ja direktori Anton Üksti (1888–1942) järeltulijad lasid Ükstile ja tema heale sõbrale luuletajale-keeleteadlasele Villem Grünthal Ridalale püstitada pühendustega pingid.

Mõlemad Haapsalus pingi saanud mehed on pärit Saare maakonnast. Anton Üksti (vasakul) on Pöide kandi mees ja Villem Grünthal-Ridala (all) on sündinud Kuivastus. Mehi sidus sõprus.

Anton Üksti järeltulijate pandud pingid asuvad Haapsalu Päeva villa ees. Et Üksti ei peaks Haapsalu linnapildis n-ö üksi istuma, otsustas perekond tellida linnalt kaks kõrvuti pinki, teise pühendusega Villem Grünthal-Ridalale.

Pinkide asupaigaks on valitud Õhtu kallas, kus kunagi oli paadisild ja paadimees, kes viis soovijaid üle lahesopi Paralepa supelranda. Sama silla äärest startis suviti ka Üksti pere oma purjekal Suvilaid suvesõitudele lahe laidudele ja rahudele. Purjetamist oli Anton Üksti alustanud juba noormehepõlves Helsingis Villem Grünthaliga kahasse ostetud jahil Svanehvit.

Pinkide panemise aeg ühtis ka tähtsate daatumitega: suvel oli Anton Üksti 125. sünniaastapäev ja möödub 95 aastat Läänemaa ühisgümnaasiumi käimalükkamisest.

Anton Üksti, kelle sünnist möödus sel suvel (23.06) 125 aastat, oli Läänemaa ühisgümnaasiumi rajaja ja kõige pikaajalisem direktor (1918–1940). Üksti elutööle tegi lõpu kogu pere küüditamine 1941. aastal.

Anton Üksti ja Villem Grünthal-Ridala sõprus pärineb möödunud sajandi algusaastaist.Mõlemad mehed olid sündinud saartel – Anton Saaremaal ja Villem Muhus. Kokku viis neid sajandi algul kooliaeg Kuressaare gümnaasiumis, kusjuures Muhumaa mees, kolm aastat vanem, oli nooremale nii eeskuju kui ka innustaja ja abimees edaspidiste õpingute jätkamisel Helsingi ülikoolis. Juhuse tahtel oli mõlema mehe surma-aasta 1942 – ühele sõjaaegses Helsingis, teisele ühes Sverdlovski oblasti vangilaagritest.

Tänu Villemi pojapojale Riho Grünthalile on korrastatult säilinud Anton Üksti kirjad sõbrale, millest esimene pärineb Kuressaare gümnaasiumi abituriendilt detsembrist 1907, viimased 1940. aasta suvest, ümbrikutel juba Soome sõjatsensuuri templid. Kokku on neid kirju-kaarte 200. Edaspidine aeg ei soosinud enam kirjavahetust ega võimaldanud suhtlemist.

Madiken Kütt
Lääne Elu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 328 korda, sh täna 1)