Ekspert soovitab jätkata kiviaedade toetamist

Ekspert soovitab jätkata kiviaedade toetamist

OLULINE JUST SAAREMAALE: Kiviaedade taastamise toetamiseks tuleb leida raha ka edaspidi, leiab Saaremaa kiviaedade ekspert Mihkel Koppel, kes näitab kiviaia ladumise õppepäeval huvilistele, kuidas valida õigeid kive. Foto: Ivika Laanet

Saaremaa kiviaedade ekspert Mihkel Koppel palub põllumajandusministeeriumil leida võimaluse kiviaedade taastamise toetamiseks ka uues maaelu arengukavas.

Põllumajandusministeeriumisse saadetud kirjas tunneb Mihkel Koppel muret, et uue perioodi maaelu arengukavast on välja jäetud kiviaedade taastamise meede, mis on oluline just Saaremaale. Kiviaedade taastamiseks esitatud taotlustest pärineb 60–70% Saaremaalt, igas taotlusvoorus on kiviaiatoetust saanud 100–150 saarlast.

Ehkki kogunisti pooled kiviaiatoetuse taotlejad on seni olnud suvila- või maakoduomanikud, ei saa see Koppeli sõnul olla põhjus meetme ärajätmiseks. “Seda, et kvalifitseeruksid eelkõige põllumajandustegevusega seotud inimesed, saab kiviaedade määruse täpsustamise ja karmistamisega alati muuta,” märkis Koppel.

Koppeli sõnul hakkab kiviaedade taastamine Saaremaal efekti andma alles siis, kui see on toimunud mitukümmend aastat ehk kolm-neli eelarveperioodi järjest. Praegu on hinnanguliselt igas Saaremaa külas taastatud heal juhul vaid üks lõik kiviaeda, see ei anna aga mingit visuaalset tervikpilti, rääkimata sellest, et taastatud kiviaedade äärde oleks tekkinud hooldatud haljasribad, mis parendaksid kohalikku ökosüsteemi.

Ka on kiviaedade toetus maaelanike üks oluline sissetulekuallikas, sest paljud linnameestest suvitajad palkavad kiviaialadujateks just kohalikke maamehi.

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorbani sõnul on viimasel kümnel aastal Eestis toetusega taastatud 116 km kiviaedu ja rajatud 19,3 km kiviaedu.

Ajalooliselt on kiviaiad täitnud mitut eesmärki. Kiviaedade rajamine võimaldas ära kasutada põlluharimise käigus kokku kogutavad kivid ja liigendada maastikke. Sellega kaasnes ka positiivne keskkonnamõju, suurenes elupaigaline mitmekesisus ja loodi elupaiku paljudele liikidele. Praeguseks ei ole kiviaiad enam osa traditsioonilisest põllumajandustegevusest ning eelkõige on kiviaedu taastatud muudel kaalutlustel, nt küla heakorra, turismi vm eesmärkidel, osutas Gorban.

Arvestades, et vahendid uue maaelu arengukava elluviimiseks on piiratud, peab uus maaelu arengukava Gorbani sõnul vajalikuks toetada keskkonnameetmeid, mis aitavad seatud eesmärke tulemuslikumalt saavutada.

“Seega kiviaedade toetust uue programmiperioodi maaelu arengukava meetmete valiku hulgas tõepoolest ei ole,” sõnas Gorban.

Küll aga jätkatakse tema sõnul maaelu arengukava kaudu Leader-lähenemise toetamist, mistõttu ei saa välistada, et kui kohalikud tegevusgrupid peavad oma strateegiates mõne kohaliku tasandi prioriteedi elluviimise seisukohast vajalikuks toetada ka kiviaia rajamist, siis seda ka tehakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 338 korda, sh täna 1)