Pöide kiriku torn paistaks Virtsu (6)

HINGEGA ASJA JUURES: Juhan Kilumets (paremalt teine) lubab uuele kirikukatusele 300-aastast garantiid. Fotol kuulavad teda Riigikogu liige Kalle Laanet (paremal), kiriku taastamise eestvedaja Gerri Grunberg, muinsuskaitsja Rita Peirumaa ja praost Veiko Vihuri. Foto: Tõnu Veldre

Laupäeval tutvustas Pöide kiriku sihtasutus valla, EELK ja muinsuskaitseameti esindajatele ning Saaremaalt valitud riigikogu liikmetele senitehtut ja vaeti ka tulevikuplaane.

Tulevikus ei välista sihtasutus 1940. aasta 8. augustil välgulöögist süttinud kirikutorni taastamist. “30-meetrine tornikiiver tuleks kiviosale lisaks,” selgitas kunstiajaloolane Juhan Kilumets, kelle firma Rändmeister OÜ töömehed tegid sel talvel kahe kolmandiku ulatuses kirikukatuse remondi.

Kohalike inimeste jutu järgi paistis kirikutorn vanasti Virtsu ära. Kiriku taastamise kohalik eestvedaja Gerri Grünberg ütles, et kaks aastat tagasi ei pidanud keegi võimalikuks torni taastamist – unistati vaid uuest katusest. “Nüüd vähemalt räägitakse sellest,” oli ta optimistlik.

Tööde lõpetamiseks puudub raha 

Kilumetsa sõnul oli katuse vahetamine vaid osa tööst. Varutud on kolmanda kolmandiku katuseosa puitmaterjal ja kivid, kuid praegu puudub tööks vajalik raha.

Kultuuriministeerium on varem lubanud rahastada katusetööde lõpetamist järgmise aasta eelarvest. Kuigi terve talupojamõistus eeldaks pooliku katuse lõpuni ehitamist, tõi ürituse moderaator Jaan Tamm, kes osalenud nii Pirita kloostri kui ka Tartu Jaani kiriku taastamistöödel, näiteks pühakodade programmi, mille teostumisel oleks enamik Eestimaa maakirikutest tänaseks remonditud.

“Ent hoolimata lubadustest pole riik pühakodade programmile täies mahus raha eraldanud,” tõdes Tamm. Kilumetsa sõnul on kirikuhoone säilimiseks pärast katuse valmimist kõige olulisem uste ja aknaavade sulgemine ning tuulutusavade tegemine.

Nimelt muutus pärast läbijooksude kadumist drastiliselt kiriku sisekliima, mistõttu suur osa võlvide ajaloolisest krohvist võib alla kukkuda.

Uuele katusele andis Kilumets aga kolmesaja-aastase garantii eeldusel, et hoonel on peremees, kes lahtitulnud kivid uuesti kinnitaks. Veel asendati S-kivid ajaloolise munk-nunnkividega ning kivide alla tehti aluskatus, mis peab kivide purunemisel tagama läbijooksude vältimise.

Peamise ohuallikana näebki Kilumets torniga kokku põrkavast tuulest tekkivaid pööriseid, mis kive lahti kangutavad. Vitraažaknad on planeeritud ilma kujutisteta, sest akende laius on vaid 50 sentimeetrit.

Nende tegemiseks plaanitakse annetuste kogumist, sest annetaja nimetähed mahuvad klaasi allserva ikka ära. Ajutiste klaaside panekul Juhan Kilumets mõtet ei näe, sest vitraažklaasist kallimaks kujuneb ilmselt tellistest aknaraamide taastamine.

Postkaart raha kogumiseks

Sihtasutus ise annab lähiajal välja postkaardi, mille müügist kogutud raha antakse kiriku taastamise fondi. Kogudus kasutab kirikut vaid suvekuudel.

Ülejäänud osa aastast toimuvad teenistused pastoraadis. Saarte praost Veiko Vihuri, kes on ühtlasi Pöide koguduse hooldajaõpetaja, tunnistas, et kogudusele käib kiriku remont üle jõu.

Sihtasutuse tegemiste üle oli tal hea meel, aga pühitsetud kooriruumi osas tuleb Vihuri meelest järgida siiski kiriku põhimõtteid. “Päris palagani seal korraldada ei saa,” jäi hingekarjane resoluutseks.

Kohalolnud riigikogulased raha lubama ei kiirustanud. Nii Tiidus kui ka Laanet arvasid aga, et poolik katus tuleks siiski ära lõpetada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 087 korda, sh täna 1)