Millest mõtleb vana maainimene? (8)

Praegu on jälle valimiste eelne aeg. Eks iga erakond mõtle, mismoodi rohkem valijaid meelitada, mida lubada. Nüüd veel see valdade liitmine ka. Noortele ja kõrgelt haritud inimestele on asi selge ja lihtne. Lihtne on minna ka kusagile mujale, kui siin enam ei meeldi. Noortele on maailm lahti. Noored on ärksad, enamasti suhtlevad palju ja nende suhtlusring on suur.

Muidugi on ka üksikuid noori, kes oma tagasihoidlikusest on viletsad suhtlejad ja kelle mured võivad jääda vallas kahe silma vahele, kuid õnneks on selline olukord pigem erandlik.

Paraku aga inimkond vananeb, seda tõdetakse nii lehtedes kui ka raadios, telekas.

Ise kõigega toime ei tule

Linnas on elu pisut teisem, kergem kui maal. Kõik on lähedal ja kui on hea läbisaamine, siis toimib ka nn naabrivalve. Kui ikka päev-paar pole üksikut vanainimest enam liikumas näha, hakatakse huvi tundma, et mis lahti.

Maal on paljudes külades järel üksikud talud, kus elab üks või kaks vanurit. Ollakse väga kodukesksed, sest liikumine teeb vaeva ja üldse jääb vanainimese suhtlemine teistega tagasihoidlikuks. Noortel on oma tööd ja mured, aega vanainimesega istuda ja juttu vesta pole ning kuhu perre siis oodatakse võõrast aega viitma? Igal on oma mured ja tööd. Nii jäävadki vanad kõrvale ja elu kiirele tempole jalgu.

Vanainimese jaoks on elutähtsad probleemid, et tal oleks kaevus puhas joogivesi, et leib oleks laual ja kui mitte iga päev just värske, siis võiks ju olla võimalus nädalas paar korda poodi minna või lasta toidukraami tuua. Oma silmaga poes valimine on aga midagi muud, kui see, et teine toob, sest nimekirja tehes ei tulegi kohe kõik meelde, mida ihkaksid.

Tahaks ka suhelda laste või teiste lähedastega, lugeda lehte – aga selleks on vaja telefoni ning lähedal asuvat postkasti, milleni suudaks jalutada. Vahel tahaks kellelegi külla minna, kas või lapsi vaatama või arsti juurde, ent bussid käivad harva või on peatused nii kaugel, et sinna ei jaksa astuda. Hea oleks, kui vahel külas ka kalaauto peatuks.

Puud on kasvanud suureks, oksad üle liinide ja suure tuulega kaob elekter. Siis on külmkapp sulanud ja telekat ei näe, varsti ei saa ka telefoniga helistada. Arstile saab tänapäeval küll helistada, et ta retsepti välja kirjutaks, aga kes toob rohud apteegist koju? Kui on veel vajadus abivahendite järele, siis mõtle, kuidas need linnast kätte saab ja kui palju need maksavad.Muidugi aitavad mõnda neist probleemidest lahendada valdade sotsiaaltöötajad, kuid ega neid iga päev võtta pole.

Lapsed kodust kaugel

Siis veel muruniitmine. Osa niidukeid on sellised, et neid ei suuda käima tõmmata – vana inimene ei suuda ju nii järsku, samas tugevasti tõmmata. Trimmeriga niitmine ja rikkis muruniiduk aga väristavad nii, et kas või süda jääb seisma. Ja need talvepuud, mis tahavad kuuri vedamist! Pea kõigil neil puhkudel vajab eakas inimene kõrvalist abi, aga kõik maksab ja maal naljalt ei leiagi enam kedagi, kes appi tuleks.

Noortel on igaühel oma töö ja peremured. Kes on hoopis ära välismaal ja neist, kes poe ümber sumisevad, pole abi kodus ega külas.

Nii vaatabki vanainimene seda ilmaelu pealt ja mõtleb, et alles häda sunnil hakkab ta kedagi paluma. Inimesel võib olla kümme last, aga kui nad on kõik kodust ära, on see vana ema või isa niisama üksi ja abita nagu need, kes eluaeg üksi olnud.

Kui külas on hea õhkkond ja üksteisega suheldakse, helistatakse ehk mitte just iga päev, aga paar korda nädalas küll. Või jälgitakse, kas majade ümber liikumist on näha, ja minnakse vaatama, kas ja millist abi võib tarvis olla.
Kui inimene jääb vanaks, siis tervis pole enam see, mis laseks palju ringi liikuda, raha on vähe, ning seetõttu jäädaksegi koduseks.

Olen ikka imetlenud neid aktiivseid vanemaid naisi-mehi, kes suudavad ja tahavad kodust väljas käia, teha midagi koos ja samas pidada silmas ka neid, kes on oma kodus üksinda.

Valimised on tulekul. Ma ei pea tähtsusetuks eraettevõtlust, haridust ja kõike muud, mis arendab ja parandab meie elu ja tulevikku.

Nähkem ja pidagem aga suurte plaanide, muudatuste ja ühinemiste tuhinas meeles ka neid, kellest oleme alguse saanud. Sest paljud meist või isegi pea kõik oleme alguse saanud just maalt.

Ingrid Holm
kiirabitöötaja