Kolme tunniga pisarateni

Kolme tunniga pisarateni

KAUNIS HETK: Silvia (vasakult), Tiina, Kristeli ja Kätlini jaoks on vabaduse taastulemise päeval ainuõige laulda eesti keeles ja meeles. Foto: Sander Ilvest

Inimesed suunduvad Kuressaare lossihoovi ja neid on palju. Täna pole seal mitte Jaan Tätte või Meie Mees. Inimestel tundub jalg kuidagi kerge olevat. Pidupäev ikkagi. Ja Vaba Rahva Laul.

“Hetkel on see laulmine ikka kõige ilusam ja erilisem asi üldse,” tunnistab Silvia, kelle pluusil on Muhu roosimuster ja kiri “Estonia”. Temal ja sõbrannadel on nägu naerul ja käes sinimustvalged. Nad ootavad hinge kinni pidades, et äkki ikka lauldakse “Koitu” ka, kuigi kavas seda pole.

Silvia, Tiina, Kristel ja Kätlin on sellest põlvkonnast, kes on oma teadliku elu kasvanud vabas Eestis. Ei mingeid mälestusi banaanijärjekordadest. Aga nende sõnul see ei loe, et nad ei olnud juures, kui Eesti vabaks sai.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 727 korda, sh täna 1)