Saaremaal vajab muutmist ligi 300 kohanime (13)

Ilusad naisenimed Gloria, Birgit ja Gerli ei sobi teps mitte Saaremaa kinnistunimedeks ja nende omanikud on osa neist sadadest inimestest, kel tuleb oma maatükile uus nimi panna.

Kolmapäevane Eesti Päevaleht kirjutas, et Eestis tervikuna vajab muutmist tervelt 30 000 kohanime, Saaremaal võib selgitust või korrastamist vajavaks lugeda umbes 200–300 nime.

“Tegelikult kuuluvad nende 30 000 nime hulka enamasti pigem tehniliste objektide nimed, nt teede maaüksused, alajaamad, metskonnad jmt, ja ka nende puhul on paljudel juhtudel tegu vaid kirjavigade parandamisega,” selgitas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens. Ta nentis, et klassikalises mõttes talusid ehk eluhoonega maaüksusi on nende hulgas väga väike hulk – kogu Eestis ehk paari tuhande kanti.

Omavalitsused said maaüksuste korrastamist vajavate nimede nimekirjadest enamiku kätte juba aastail 2009–2010.

Vastavalt Eesti keele instituudi juhistele tõi Jürgens välja mõned probleemsed nimed Saaremaal ja põhjused, miks need nimed tõenäoliselt ei sobi või vajavad põhjendamist.

Vana kirjaviisi tõttu tuleks uuendada nimed nagu Seppaste, Tikka, Vitti, Mikkau ja Nobbe. Loode tehnilise vaatluse punkti maa on aga liiga kirjeldav. Kuna Rooma numbrid ei ole kohanimedes ette nähtud, tuleb ära muuta Pusina II, Kiltri II, Tiidreku XXXV.

Juriidilise isiku nimetust sisaldava Jämaja luterliku koguduse asemel peaks kohanimi koosnema nimetuumast ja liigisõnast ning nimi EELK Jämaja kogudus sisaldab lühendit. Bullamaja, Hänga-Georgi, Ullis-Stock, Bäck, Klaas-Catu nimed ei vasta eestikeelsuse nõudele. Võõrapäraste nimede korral on vajalik kultuuri- või ajalooline põhjendus. Sellised nimed nagu Maja, Elamu, Talu, Kontori ei võimalda aga sisuliselt kohta leida.

Mustjala valla maakorraldaja Maret Pahapill tõi Mustjala vallas muutmist vajavate talunimedena välja Gloria, Birgiti ja Gerli, mida loeti võõrapärasteks. Käspri-Nikolaid peeti aga liialt venepäraseks. Palju oli mitmuses kohanimesid.

Juba on asendatud Rooma numbreid sisaldanud nimed nagu Saare I-II-III. Ennekõike oodatakse aga ära maaomaniku soov, millise uue nime ta oma maaüksusele panna tahab. “Kindlat tähtaega, millal protsess peab lõppema, meile seni antud ei ole,” ütles Pahapill.

Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Liise Kallas ütles, et lisaks puhkusel olevale maanõunikule tegeleb nimesid puudutavaga linnavalitsuses ka nimekomisjon, kuid hetkeseisuga ei ole neile sellesisulisi ettepanekuid saabunud.

Agnes Jürgensi sõnul on kohanimede, sh aadresside korrastamine vajalik eelkõige riigi infosüsteemi toimimiseks ning see omakorda tagab näiteks logistika ja transpordi toimimise, alates kullerteenustest kuni kiirabi ja tuletõrje kohalejõudmiseni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 259 korda, sh täna 1)