Rauni ühistu sai valmis uhiuue lüpsilauda (1)

Rauni ühistu sai valmis uhiuue lüpsilauda

LÜPSIPLATSIL: Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla tutvustab lüpsiplatsi, kus korraga mahub lüpsma 32 looma. Foto: Sander Ilvest

Pool aastat pärast ehitustööde algust avab Rauni POÜ kolmapäeval Väljakülas pidulikult ligemale 400-kohalise uue vabapidamisel lehmade lüpsilauda.

“3. septembril kolime lehmad sisse ja läheb esimeseks lüpsiks,” ütles Rauni POÜ juhatuse esimees Aive Kesküla, kelle sõnul on loomade kolimiseks valitud teadlikult teisipäev. “On selline uskumus, et esmaspäeval ei alustata selliseid suuri asju,” põhjendas ta. Kogu lüpsikarja uude lauta kolimine võtab aga aega 2–3 nädalat. “Tahan kõigepealt ühe grupi loomi uue laudaga ära harjutada, et need siis ka ülejäänud paremini kaasa tooksid,” selgitas Kesküla.

Väljaküla vana lüpsilauda vahetusse lähedusse kerkinud soe vabapidamislaut mahutab 389 lüpsvat lehma, kes hakkavad elama neljas sektoris. Loomade heaolule on laudas palju tähelepanu pööratud. Näiteks on kogu ooteala kaetud kummimattidega, et säästa loomade jalgu. Kummimattidega on kaetud ka lehmade asemed, samuti söödakäik. Lehmad aetakse ootealalt lüpsiplatsile “elektrilise koera” abil. Korraga on lüpsiplatsil kuni 32 lehma.

Kokku on hoitud lüpsiplatsi mahatulekualaga, mida on Rauni laudas tavalise kahe asemel üks. Kuna ühistul on praegu korraga lüpsil umbes 280 looma (karjas kokku on veiseid 330), siis saavad eelseisvaks talveks endale uues laudas paiga ka mullikad või kinnislehmad. “Loomi kohe juurde ostma hakata mul plaanis ei ole, tahame areneda oma noorkarja baasilt,” lausus Kesküla. Rauni ühistu juht tundis heameelt, et loomadel jääb enne talvekülma tulekut uue laudaga kohanemiseks piisavalt palju aega. “Arvame, et jõuluks on asi stabiilne ning oleme selleks ajaks oma esimesed vitsad kätte saanud ja õppinud seda lauta tundma,” lausus ta.

Uue lauda tööjõuvajadus pandi paika kolleegidega konsulteerides. “Praegu on meil kaheksa lüpsjat, aga lüpsjate arv väheneb oluliselt,” ütles ettevõtte juht. Edaspidi jääb kaks põhikohaga lüpsjat ja üks asendaja. Tööd saab ka neli karjakut. “Laut on inimestega kaetud 24/7,” sõnas Kesküla.

Ehitaja on tasemel

Pea iga päev ise ehitusobjektilt läbi astunud Rauni ühistu juht rääkis, et laudaehituse peatöövõtja AS Nordecon Ehitus sai oma ülesandega hakkama kiiresti ja ladusalt. “Objektijuht oli küll noor poiss, aga käitus ja tegutses väga professionaalselt,” tunnustas Aive Kesküla. Igal kolmapäeval koos ehitaja ja seadmete tarnijaga peetud ehituskoosolekutel said tekkinud probleemid kõiki rahuldava lahenduse.

Kogu lauda sisseseade valis Rauni ühistu Eesti turul pikalt tegutsenud De Lavali kaubamärgi alt, mille tarnija on ühistu pikaajaline koostööpartner. “Väga palju on pakkujaid, kuid minu põhimõte oli võtta seade ühelt tarnijalt, sest pärast on vaja seadmeid ka hooldada ja mul on ühega palju lihtsam asju ajada kui kolme või nelja ettevõttega,” põhjendas Kesküla. Mitme firma tehnika kombineerimine võib rahaliselt küll soodsam olla, kuid kõik järgnev pole seda enam mitte. Näiteks ehituskoosolekutelgi polnud alati selge, kus lõppes ehitaja mängumaa ja kus algas seadmetarnija oma. Kindlasti olnuks mitme seadmetarnija korral segadust palju rohkem.

Lauda olmeplokis paiknevad kontor, veterinaariruum, pesemis-ja riietusruum ning puhkeruum, mida kõiki köetakse maaküttega. Ka lüpsiplatsi põrandat soojendab maaküte.

Lauda sisetemperatuur ei tohi talvel langeda alla 0 kraadi, see peaks välistama mõned talvised probleemid sõnnikuajamisel ja kraapide töös. “Ma arvan ikkagi, et lehmadel on ka parem, kuigi kolleegidel on külmad laudad ja lehmad lüpsavad ka nendes tingimustes väga hästi,” rääkis Aive Kesküla, lisades, et võrreldes tavalise külmlaudaga tuli tal ka natukene rohkem maksta. Üldiselt on ehitus püsinud aga eelarve piirides, vaid teede ja platside peale kulus lõpuks rohkem, kui oli esmalt arvestatud.

Ehitustööde alguses märtsis tunnistas Aive Kesküla, et ettevõtte võimalused vanade lautade baasil toodangut tõsta on ammendunud. Uus laut pakub aga edasiminekuks palju võimalusi ja tegutsemiseks motivatsiooni. Eesmärk on viia toodang 7100 kilolt 9000 kiloni lehma kohta.

9000 kilo lehma kohta

“Olen ise ka mõelnud aastaid, et kuhu see toodang võiks välja jõuda, ja loomaarstina arvan, et see 9000 on tõesti optimaalne,” märkis Aive Kesküla. Selle eesmärgi saavutamiseks kavatseb Rauni ühistu lähiaastatel minna rullsilolt üle augusilole.

Kõljala ühistul andis palju toodangut juurde üleminek kolmele lüpsikorrale. “Kui see asi siin stabiliseerub ja toodang tõuseb, siis pole kolmele lüpsikorrale üleminek ka meie puhul võimatu asi,” arvas Kesküla.

Rauni ühistu juht usub, et kui loomad moodsa laudaga kohanevad ja hakkavad uue asjana saama ka miksersöötmist, hakkab toodang tõusma juba lähitulevikus. “Ei julge küll öelda, kui palju, aga uue aasta algusest peaks toodang näitama juba tõusutendentse.”

Lisaks lüpsinumbrite paranemisele on Rauni ühistul eesmärk pikendada lehmade karjasoleku aega, mis praegu on keskmiselt vaid 2,4 laktatsiooni. “See, et loom saab vabalt liikuda, vabalt süüa ja juua ning teistega suhelda, peaks eluea pikenemisele kaasa aitama,” selgitas loomakasvataja.

Seitse aastat tagasi, kui Rauni ühistu uue lauda ehitamise plaaniga välja tuli, võeti eesmärgiks ehitada 280-kohaline robotlaut, kuid seda varianti pidas pank liiga kalliks ja soovitas mõelda odavamale lahendusele.

Nüüd on Aive Kesküla ka ise robotite suhtes pisut skeptiline ja tunneb heameelt, et platsilüpsiga õnnestub kohalikele inimestele rohkem töökohti luua. Teisalt vajab ka lüpsirobot enda kõrvale inimest, kes peaks üheaegselt olema nii arvutimees, sõnnikurookija kui ka loomade tundja. “Minul tekkis see hirm, et kus mina maal leian sellise inimese, kes tunneks arvutit ning oskaks jälgida loomi ja tunneks nende probleeme,” rääkis Aive Kesküla.

Seoses uue lauda valmimisega läheb vana 200-kohaline Väljaküla lüpsilaut kinnisloomade käsutusse. Arju ja Pahila laut jäävad aga tühjaks ja edaspidi jääb tühjaks ka üks vasikalaut Salu külas. Kui Pahila laudal on ostja olemas ja seal jätkub loomakasvatus, siis 1963. aastal ehitatud Arju laut on kokkukukkumise äärel ja läheb millalgi lammutamisele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 522 korda, sh täna 1)