Omavalitsusreformi kava kohaselt jääks Eestisse kuni 60 omavalitsust (7)

Omavalitsusreformi kava kohaselt jääks Eestisse nelja aasta pärast kuni 60 omavalitsust, mis on koondunud tõmbekeskuste ümber.

Tõmbekeskustel põhineva reformi käik nägi ette, et maakondade omavalitsusliidud esitavad oma nägemuse piirkonna tõmbekeskustest maavanematele, tähtajaks laekusid ministrile 14 maakonna ettepanekud, teatas siseministeerium BNS-ile.

Harjumaa sai seoses poolelioleva uuringuga pikema tähtaja. Järvamaa ja Võrumaa omavalitsusliit ei esitanud maavanemale üldse oma seisukohta.

Praeguse seisuga on nimekirjas 52 tõmbekeskust, millele lisanduvad veel Harjumaa omad ehk kokku oleks Eestis nelja aasta pärast umbes 60 omavalitsust. Hiiumaale jääks kava kohaselt üks, Ida-Virumaale üheksa, Jõgevamaale kolm, Järvamaale neli kuni viis, Läänemaale kaks, Lääne- Virumaale seitse, Põlvamaale kaks, Pärnumaale kuus, Raplamaale neli, Saaremaale üks, Tartumaale kaks kuni kolm, Valgamaale kolm, Viljandimaale kolm ja Võrumaale neli tõmbekeskust.

“Kõige tähtsam on see, et see on maakondades kokku lepitud tulemus ja minu hinnangul on see hea tulemus. See on väga suur samm mõistliku riigipidamise poole,” ütles regionaalminister Siim- Valmar Kiisler.

Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile septembris ning lähtuvalt eelnõude menetlemise ajakavast esitatakse valitsusele aruteluks detsembris.

Raamseaduse koostamisse annavad sisendi ka kolm ekspertidest koosnevat töögruppi ning erinevad eksperthinnangud ja analüüsid. Sügisel algatatud omavalitsusreform “Tõmbekeskuste Eesti” näeb ette, et kõigepealt nimetavad omavalitsused ja maavalitsused piirkonnatõmbekeskused ning seejärelvalivad omavalitsused ise, millisega neist ühineda.

Riigikogu annab seadusega ette tähtaja, milleks peab ühinemine toimuma, ning 2017. a sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides.

Hiiumaa ja Saaremaa puhul saaks maakonna baasil moodustuv üks suur vald Kiisleri sõnul võtta üle mitmed ülesanded, mida praegu täidab maavalitsus, ja riigile jääks seega üksnes järelevalve funktsioon.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 476 korda, sh täna 1)