Kalurid tulid räimesaagiga linna (1)

Kalurid tulid räimesaagiga linna

KAS PANEN VEEL? Georg Otsa spaa ees paadist kala müünud Henry Grünvald jäi esimese räimesaagiga rahule. Foto: Tõnu Veldre

Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil lõppes räimepüügi keeld. Hoolimata saabuvast riigipühast läksid kalurid juba esmaspäeva õhtul merele, et esimesed võrguräimed kaldale tuua.

Teisipäeva hommikul kella üheksa ajal on Nasva jõesadamas ootamas kuus autot kümmekonna kalasoovijaga. Tuleb tunnistada, et räime ootavad siiski vanemapoolsed inimesed.

Üks härra ütleb oma kalasoovi kohta, et saaks nii palju kala, et vähemalt panni särisema saaks. Omavahel aktiivselt maailmaasju arutanud prouad arvavad, et vähemalt 20 kilo tuleks talveks soola panna.

“Siis jätkuks nii praadimiseks kui ka marinaadis tegemiseks,” seletavad naised. Küsimuse peale, kas soolakalast tõesti marineeritud kala teha saab, pannakse reporterile kiire diagnoos: “Te pole ikka Saaremaa inimene, kui selliseid asju ei tea.”

Õnneks jõuab esimene paat sadamasse. Selle tüüri hoiab juba kevadisest tuulehaugipüügist tuttav Aare Merila. “Ei mina pole täna kala näinud,” teatab mees kai äärde jõudes napisõnaliselt. Paadipõhjas on tal siiski sadakond kilo kala, mis ruttu omanikku vahetab.

“Ega ma jäta,” lubas Merila kahe päeva pärast taas merele minna. Lisaks hajali olevatele kaladele peab ta kesise saagi põhjuseks temaga koos kalajahil olnud kahtkümmet hüljest. Tõepoolest on paadis näha ilma peata kalu.

Kuigi teine paat on alles tulemas, sõidavad kalata jäänud kalavastalised minema. Selgub, et Läätsa mehed olla oma lastiga hoopis Torisse läinud. Nimelt Georg Otsa spaa ette.

Kaks nooremapoolset kalurit ei jõua soovijatele esimese hooga piisavalt kiiresti kala kätte anda. Kellel kalaports juba käes, helistab omakorda tuttavatele ja nii saavad ka linlased värsket räime.

Paadis on müüjate hinnangul alla tonni kala. Kuid suurem kogus on juba ära tellitud, nii et saak ilmselt müümata ei jää. Kilo eest küsitakse poolteist eurot. Hinna üle ei kurda keegi. Keskmiselt ostetakse kümme kilo räime. On ka neid, kes naabritele viivad.

Üks härra, kes vaid kaks kilo ostab, sõnab: “Ega’s pole sõjaaeg, et ainult kala peab sööma.” Naised arvavad aga, et nüüd jääb kontserdile minemata. Vaja ju suitsutamiseks kalu rookida.

Üks kaluritest, Henry Grünvald leiab kala kaalumise vahepeal siiski aega kaks sõna juttu ajada. Kutselise kalurina on ta tegutsenud alles pool aastat. Muiates ütleb ta: “Las mu ülemus lehest loeb, et Kalla Mööblis on nii väike palk, mis sunnib mind öösiti kalapüügiga lisa teenima.” Tõsinedes tunnistab noormees, et ainult kalapüügiga ta siiski ära ei elaks.

Millal taas räimesaagiga linna tullakse, kalurid öelda ei oska. “Kel hirmus isu räime pannile panna, võib helistada telefonil 58 516 682,” ütles Grünvald. Räime peaks praegu ikka natuke saama. “Angerjapüügis me veel eriti kõvad tegijad pole,” selgitas ta sortimendi piiratust.

Nasval on vahepeal ka teine paat kai äärde jõudnud. Parajasti paadipõhja pesevad mehed ütlevad, et saak oli kesine. “Kala on laiali ning koht ka äkisti vale,” oletavad nad. Õhtul lubavad mehed taas merele minna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 316 korda, sh täna 1)