Külavedurite seas ka kaks saarlast (2)

KÕNNU – SUURE PERE KÜLA: Maila Kald. Foto: Repro

Maila Kald Kõnnust Valjala vallast ja Vello Paas Silla külast Mustjala vallast annavad Eesti külaliikumise Kodukant värskes trükises “Külavedurid” ülevaate oma koduküla rõõmudest ja valupunktidest.

Eesti külade X maapäeval Mändjalas esitletud raamat annab pildi Eestimaa tegusatest külavanematest. Artiklist “Maila Kald: Kõnnu – suure pere küla” saab lugeja teada, et Kõnnu on vaat et ühe pere küla – külavanem Maila Kald on koos abikaasaga üles kasvatanud viis last, kellest kaks elab kodukülas ja kaks naaberkülas ning kokku on neil 13 lapselast. Külaelu aitab käigus hoida väike projektiraha.

“Keegi peab külas olema, kes organiseerib. Ilma meieta oleks küla täitsa kinni kasvanud,” tunnistab Maila Kald, et just tema pere on Kõnnu külas olnud oluline jõud. Raamatus annab külavanem teada sedagi, et külaplatsi rajamiseks loodi 2007. aastal seltsing ja taotleti toetust kohaliku omaalgatuse programmist. Nüüd käivad lapsed iga päev platsil mängimas.

TULI ÜKS TULNUKAS:
Vello Paas. Foto: Repro

Lugu “Vello Paas: tuli üks tulnukas ja hakkas elu parandama” jutustab uue aastatuhande alguses Saaremaale Silla külla tulnud mandrimehest, kes vaatas, et asjad võiksid olla paremini, ja asus tegutsema.

“Mina neid kohalikke elukõverusi ei tea. Mina vaatan, mis on valesti, ja ütlen selle välja,” on Vello Paas otsekohene. “Paas rõhutab, et kui vald näeb, et küla ise aktiivselt tegutseb, oma elu-olu püüab parandada, tullakse meelsamini appi, aga kui passiivselt oodata, “millal Moskvast käsk tuleb”, ei juhtu midagi.”

Vello Paas rõhutab sedagi, et külavanemal tuleb ainult olla valvas, et asi keema ei läheks. “See on nagu õlletegu – tuleb vaadata, et õllevaht ei hakkaks tünni peal sõitma, muidu võib asi hapuks minna,” toonitab külavanem.

62-leheküljelise raamatu sissejuhatuses annab regionaalminister Siim Valmar Kiisler teada, et külavanem on vanim amet Eestis. Lisaks portreelugudele saab lugeja teada külavanema ametimärgist. 1937. aastal välja antud seaduse järgi pidid külavanemad ja nende asetäitjad ametimärki kandma. Praegu ametimärgi kandmine kohustuslik ei ole. Nüüd võib iga küla ise oma vanemale ametimärgi teha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 365 korda, sh täna 1)