Vilsandi rahvuspark tunneb end kui üks 20-aastane noormees (3)

PRAKTIK JA TEADLANE: Vallaametnikust kalamees Tormis Lepik (paremal) ja kalateadlane Markus Vetemaa on leidnud ühise jututeema. Foto: Sander Ilvest

Eile Kihelkonna rahvamajas Vilsandi rahvuspargi 20. sünnipäevale pühendatud juubeliseminaril iseloomustas avaettekande teinud keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rahvusvaheliselt tuntud loodusparki just niimoodi.

“Maailm on lahti, arengusuundi on palju ja rahvuspargis on palju väärtusi. On vaja rakendada seda energiat, mis siit tulvab. Juubeliseminari kõik ettekanded on olnud väga huvitavad,” märkis Kaja Lotman.

Seminaril osalenutele anti ülevaade rahvuspargi ajaloost ja uuringutest, mis ette võetud just viimastel aastatel. Ettekanded olid sisutihedad ja põhjalikud, mis viitasid sellele, et rahvusparki on põhjalikult uuritud. Kaja Lotmani sõnul andis seminar pildi sellestki, kuidas edasi minna, olgu siis tegemist turismi valdkonnaga, olmemajandusega või üldse inimeste koostööd silmas pidades.

“Miks mitte leida uusi väljundeid koostööks, otsida uusi partnereid ja edasi minna,” konstateeris regiooni juhataja. Seminaril osalenud Stuart Cottrell Ameerika Ühendriikide Colorado ülikoolist oli samuti huvitatud koostööst siinsete loodusteadlastega, väites, et USA tudengid on huvitatud suvepraktika tegemisest Vilsandi rahvuspargis. “See annab Vilsandi rahvuspargile globaalse mõõtme,” sõnas Lotman.

Kui Eesti rahvusooperil ja rahvusraamatukogul on administratsioon, siis rahvuspargil seda ei ole. Ometi on see liigirikas looduskaunis ala rahvusvaheliselt tuntud.

Kaja Lotmani sõnul viitab ilma juhtkonnata eksisteeriv rahvuspark uuele koostöövormile. “Asi ongi selles, et me peame leidma uusi lahendusi ja neid edukalt edasi arendama,” väitis Kaja Lotman. Vilsandi veemaailmast ettekande teinud kalateadlane Markus Vetemaa nentis, et Läänemeri muutub pidevalt, tuues näiteid siin avastatud võõrliikidest ja nende mõjust keskkonnale.

“Kõik need meetodid, mida me Vilsandil ja üldse oma töös kasutame, on võrreldavad sellega, mida kasutavad soome ja rootsi teadlased. Teeme ka koostööd kohalike kalameestega, kellelt saame väärtuslikke andmeid,” rääkis Vetemaa.

Samas andis Kihelkonna vallaametnik, kirglik kalamees Tormis Lepik kalateadlasele infot Tagalahes eelmisel nädalal nähtud võõrliigist. Biosfääri kaitseala nõunik, põline vilsandlane Arvo Kullapere tundis heameelt, et viimase 150 aasta uuringud on baasiks nüüdisaja uurijatele. “150 aastat tagasi alustati siin geoloogiliste uuringutega, siis pöörati tasahilju tähelepanu taimestikule ja linnustikule ning loomastikule.

Nüüd on hakanud rohkem võimenduma biosfääri ideoloogia. 12 omavalitsust suhtub geopargi ideesse loovalt. Rahvuspark ei tähenda üksnes looduskaitset. See haarab väga paljusid tegevusvaldkondi.

“Vilsandi on üks maailma 4000 rahvuspargist,” rääkis Kullapere. Vilsandlaste aastaringist rääkis ja esitas mõned laulud maailmarändur Jaan Tätte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 898 korda, sh täna 1)