Saaremaal läheb lahti astelpaju saagi koristamine (1)

Sandla külje all asuvas astelpajuistanduses algab saagikoristus tänavu nädalapäevad varem kui tavaliselt.

“Sel aastal valmivad kõik viljad nädal aega varem,” lausus järgmisel nädalavahetusel marjakorjamist alustav OÜ RK Marjamaa osanik Rain Metsmaker. Koristuse ajaks koguneb maakonna suurimasse astelpajuistandusse marju korjama hulk inimesi. Lisaks istanduse omanikele teevad pikad tööpäevad ka nende sõbrad ja tuttavad. “Üks-kaks nädalavahetust on suuremat korjamist ja siis kui koormast jääb pisut puudu, tuleb millalgi nädala alguses paar alust juurde korjata,” ütles Rain Metsmaker.

Astelpajumarju nopitakse mitte marihaaval, vaid lõigatakse põõsastelt okste kaupa. Tulenevalt astelpaju eripärast ei korjata selle kultuuri puhul puhtaks kogu istandust, vaid ainult osa põõsastest.
Kui Eestis lõigatakse tavaliselt ära kolmandik või pool okstest, siis näiteks Saksamaal tegutsetakse julgemalt ja suurema saagi nimel tehakse tühjaks kaks kolmandikku põõsast. Ülejäänud põõsad leiavad sarnaselt külvikorraga viljakasvatuses kasutamist järgmistel aastatel.

“Kutsun inimesi ka järelnoppimisele, sest niikuinii kukuvad ju marjad muidu lihtsalt maha või jäävad lindudele,” rääkis istanduse rajaja.

Rain Metsmakeri sõnul pole astelpaju turustamisega viimastel aastatel probleeme olnud. Saaremaal tegutsevate kasvatajate marjad lähevad sorteerimata kujul koos okstega kokkuostjate vahendusel mandri külmhoonetesse (AS BalSnack, AS Pärnu Laht) hoiustamisele ja sealt edasi eelkõige toiduainetööstusesse. Ühisturustus Saaremaal puudub, iga kasvataja leiab endale ostja ise.

Rääkides hindadest, ütles Rain Metsmaker, et kokkuostuhind sõltub koguse suurusest. Möödunud aastal maksti Sandla istanduse puhastatud marjade kilo eest 1,3 eurot, kokkuostjad ise müüsid marju edasi 2,5 euroga.

Rain Metsmakeri sõnul võiks tulevikus hoopis Saaremaal luua võimaluse siin marju külmutada ja puhastada. “Edasi võiks teha puhastatud marjast ka mingisuguse toote, aga sellest on veel vara rääkida,” lausus Metsmaker, kelle 2001. aastal rajatud 10 hektaril paiknev Sandla istandus on maakonna suurim. Kokku on Saaremaal 5–6 suuremat kasvatajat, ühtekokku on maakonnas selle marjakultuuri all 20 ha põldu.

Metsmakeri hinnangul on Saaremaal sadakonna põõsaga katsetajaid või oma lõbuks kasvatajaid kindlasti kümneid. Uutest suurematest tulijatest pole kuulda olnud ja kindlasti on selle põhjuseks ka taimede kõrge hind – 3,5–4 eurot taim. Ühe hektari peale kulub 1000 taime.

Saagikus võiks suurem olla

Mõned suuremate lootustega alustanud tootjad on astelpajule käega löönud, kuna istutamise järgsetel aastatel läks liiga palju taimi välja.

Sandla istanduse 10 000 taimest on välja läinud umbes kümnendik. “Praegu ongi mõttekas mitte istanduse pindala suurendada, vaid uuendada neid kohti, kus taimed on välja läinud,” märkis Rain Metsmaker.
Kui Eestis on parimad saagid olnud 10 tonni ja Saaremaal kuni kuus tonni hektari peale, siis Sandla istandus annab 10 ha kohta vaid 5–7 tonni marju.

Vaatamata sellele, et istanduse rajamisel olid Rain Metsmakeri ootused astelpaju kasvatamisega seoses tunduvalt suuremad, kui tänane tegelikkus seda pakub, ta istanduse rajamist ülemäära ei kahetse. 12 aastat tagasi istandust rajades jäi ta uskuma müügimeeste propagandat, mis väitis, et astelpaju kasvab igasuguses mullas. Tollal öeldi, et pange astelpaju maha, kus iganes soovite, kasvab igal pool. “Kasvab ta mingil moel küll, aga vilju ei pruugi eriti anda,” tõdes Metsmaker ja lisas, et hea saagikuse eelduseks on ikkagi hea mullastik.

Nüüd möönis marjakasvataja, et oleks ta istandust rajades pisutki rohkem asjast teadnud, ei asuks istandus praeguse koha peal. “See maa oli mul küll tasuta käes, aga siis oleks hea maa saamiseks kas või raha kulutanud,” rääkis Metsmaker. “Kui oleksin pannud taimed väga hea maa peale ja saaksin praegu hektarilt 10 tonni marja, siis poleks üldse põhjust viriseda.”

Ehkki saagid pole Metsmakerit hellitanud selliste numbritega, millega taimemüüjad enam kui kümme aastat tagasi peibutasid, on marjaistandus kui keskkond oma malbete, ent püsivate tuuleiilidega talle igati meelepärane koht. “Kas teen tiiru peale autoga või lihtsalt jalutan. Aga mulle meeldib tegelikult istanduses olla, tõeliselt hea on siin,” tunnistas ta.

Astelpaju meeldib ka loomadele

Astelpaju on mari, mis Rain Metsmakeri sõnul meeldib nii inimestele kui ka lindudele ja loomadele. Metsmaker ise teeb marjadest kodus mahla. Selleks paneb ta blenderissse ühe neljandiku marju, kolm neljandikku vett ja maitse järgi suhkrut.

“Kui tahad kõike kasulikku eriti hästi kätte saada, siis tarbid koos viljaliha ja seemnetega. Kui tahad aga lauale ilusamat asja, siis kurnad läbi sõela,” kirjeldas marjakasvataja, kelle sõnul hakkavad haigused astelpaju regulaarsel tarbimisel palju vähem külge.

Ihaldatud maius on astelpaju ka lindudele, kes asuvad marju sööma niipea, kui need on valminud. “Siin on sadade viisi hakke ja vareseid ning kõigile ta maitseb. Kui siis ei jõua õigel ajal korjata, oled saagist ilma, siis korjavad linnud,” teadis Metsmaker. “On aastaid, kus linnud on teinud üsna korralikku kahju, oksad on ära tallatud ja marjad purustatud.”

Vitamiinirikas astelpajumari ei jäta ükskõikseks ka metsloomi. Ühel aastal lasid jahimehed istanduse lähedal männikus põdra ning kui looma magu lahti lõigati, oli see astelpajumarju täis. “Sellest saab vaid järeldada, et astelpaju maitseb kõigile,” nentis Rain Metsmaker.