Ühinemise küsitlus võib läbi kukkuda (24)

Ühinemise küsitlus võib läbi kukkuda

IRL-i TRUMM: Nii Eestis kui ka Saaremaal on omavalitsuste ühinemistemaatika eestvedajaks asunud Isamaa ja Res Publica Liit. Fotol IRL-i kuuluv maavanem Kaido Kaasik kõnelemas mullu novembris Valjala rahvamajas ühinemisalasel seminaril. Foto: Sander Ilvest

Esimese omavalitsusena ütles valdade ühinemise teemalisele rahvaküsitlusele ei Torgu vallavolikogu. Sama kursi võib võtta ka Kuressaare linnavolikogu. Kuigi maavalitsus kinnitab, et need asjaolud küsitluse läbiviimist ei takista, võib küsitlusest osavõtt kujuneda üsnagi kesiseks.

Saare maavanem Kaido Kaasik palus omavalitsuste volikogudelt rahvaküsitluse korraldamise kohta teavet 1. septembriks. Praeguseks on oma otsuse teinud Torgu. Volikogu esimees Mihkel Undrest ütles Saarte Häälele, et otsus, küsitlust oktoobris toimuvate volikogude valimistega koos mitte läbi viia, oli üksmeelne ning põhjenduseks oli see, et võimalikku tulevikku ei ole piisavalt põhjalikult selgitatud ja asi toimuks kiirustades.

Kuressaare on kaalukeel

Ka volikoguliikme Kaupo Vipi seisukoht oli, et kuidas saab rahva käest millegi kohta küsida, kui rahvale pole öeldudki, mis siis tulevikus saama hakkaks.

Ühendvalla suhtes on skeptilised olnud ka teiste valdade esindajad. Muhu on sellele ideele alati vastu olnud. Samuti kinnitas mõni aeg tagasi Saarte Hääles ilmunud arvamusloos Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima, et Leisi volikogu küll ühe suure valla poolt olema ei kipu. Oma üsna skeptilist arvamust on leheveergudel väljendanud ka Kuressaare linnapea Mati Mäetalu.

Saarte Häälega vesteldes märkis Mäetalu, et protokolliliseseisukoha rahvaküsitluse korraldamise kohta valimistepäeval võtab Kuressaare volikogu vastu 22. augusti istungil. Mitu Kuressaare volikogu koalitsioonile lähedal seisvat isikut on Saarte Häälele öelnud, et arvatavasti võetakse küsitluse suhtes vastu siiski eitav otsus.

Mäetalu sõnul pole seda küsimust veel arutatud ei Reformierakonna kohalikus juhatuses ega ka Kuressaare linnavalitsuses. Linnavalitsus hakkab oma seisukohta välja kujundama järgmisel nädalal. Mäetalu isikliku arvamuse kohaselt oleks küsitluse korraldamine oktoobris ennatlik, kuna hääletuspäevani jääb ettevalmistusteks liiga vähe aega.

Ühe murekohana näeb Mäetalu ka seda, et vähemalt Kuressaare linna taolise suurema omavalitsuse jaoks läheb rahvaküsitluse korraldamine kulukaks, on ju vabariigi valimiskomisjon märkinud, et küsitlus peab olema valimistest eraldatud. Linnapea sõnul tähendaks see Kuressaares eraldi ruume, eraldi inimesi. Lisakulu oleks üle 10 000 euro.

Kuid üks nüanss on võimalikul vastuseisul veel. Nimelt on teada, et ühinemisteema on IRL-i algatus. Reformierakond pooldab pigem valdade vabatahtlikku ühinemist.
“Ei saa eitada, et see on IRL-i trumm, mida mängitakse,” nentis ka Mati Mäetalu Saarte Hääle vastavasisulisele küsimusele vastates.

Keeldu ei ole

Saarte Hääl küsis ka vabariigi valimiskomisjonist, kas vastab tõele väide, et valimised ja küsitlus ei saa koos toimuda. Riigikogu kantselei valimiste osakonna meedianõunik Karina Loi ütles, et sellist nõuet või keeldu seaduses sees ei ole. Samas peab olema tagatud valimiste igati korrektne läbiviimine ning seda ei tohi miski segada.

Loi tõdes, et küsitluse korraldamine paneb valimisi läbi viivatele inimestele kindlasti lisakohustusi ning võib mõju avaldada ka valimiste protseduurile.

Puhkusel viibiva Saare maavanema Kaido Kaasiku asemel Saarte Hääle küsimustele vastanud maavalitsuse nõunik Taavi Kurisoo ei näe põhjust, miks peaks mõni omavalitsus küsitluse vastu olema. “Küsitlus viiakse läbi selleks, et rahvas annaks valitavatele volikogudele mandaadi ühinemisteemat arutada või siis ütleks, et see teema pole arutamist väärt. Küsitlusega ei otsustata, kas ja kuidas omavalitsused ühinevad,” märkis Kurisoo.

Samamoodi ei taha ta uskuda, et Kuressaare linnavolikogu keeldub. “Mul on raske uskuda, et Kuressaare volikogu otsustaks enne valimisi, et neid rahva arvamus ei huvita. Milline kandidaat siis ütleks, et mind huvitab vaid sinu hääl, mitte sinu arvamus?” tõi ta näite.

Juhul kui mõni omavalitsus tõesti ka ametlikult teada annab, et ta rahvahääletust ei taha, viiakse e-hääletamine Kurisoo sõnul tõenäoliselt e-valimiste portaalist üle VOLIS-e keskkonda. Keeldunud omavalitsuste territooriumil ei toimuks mitte mingisugust hääletamist.

Kurisoo lisas, et kindlasti on ka võimalus, et küsitlus jääb kogu maakonnas hoopis ära. Seda juhul, kui enamus omavalitsusi selle korraldamisest kuuldagi ei taha. “Siis otsustavad rahvahääletust soovivad omavalitsused, kuidas sellises olukorras edasi minna,” sõnas Taavi Kurisoo.

Sõnum ministrile: tõmbekeskus on Kuressaare

Saare maavalitsus on edastanud regionaalministrile ka soovitud seisukoha maakonna tõmbekeskuse kohta.

Ruhnu, Salme, Lümanda, Mustjala, Kärla, Kaarma, Pihtla ja Valjala vallavolikogu ning Kuressaare linnavolikogu leidsid, et maakonna tõmbekeskus on Kuressaare linn. Arvamust ei esitanud Laimjala ja Torgu vallavolikogu, Kihelkonna vallavolikogu võttis info teadmiseks.

Leisi vallavolikogu ei võtnud seisukohta tõmbekeskuse määramise osas, kuid möönis, et Kuressaare linn on Saare maakonna administratiivne, kultuuriline ja majanduslik keskus. Orissaare vallavolikogu leidis, et Ida-Saaremaa oluline tõmbekeskus on Orissaare alevik. Teiste Ida-Saaremaa valdade volikogud seda seisukohta ei jaganud.

Muhu vallavolikogu arvamuse kohaselt on Muhus olemas kõik esmavajalikud teenused, seetõttu on nende tõmbekeskus Liiva ja nende kriteeriumide alusel puudub Muhu valla jaoks tõmbekeskus kusagil mujal Saare maakonnas. Pöide vallavolikogu avaldas arvamust haldusreformi kohta, kuid jättis tõmbekeskuse nimetamata.

Erinevatel foorumitel, konverentsidel ja seminaridel on jõutud seisukohale, et maakonna ainus tõmbekeskus on Kuressaare ja otstarbekas on kõigi omavalitsuste ühinemine üheks omavalitsuseks.

Sellest tulenevalt kinnitati regionaalministrile, et Saare maakonna tõmbekeskus on ikkagi Kuressaare.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 452 korda, sh täna 1)