Mõõt sai lõpuks täis (14)

Alustan seekord oma arvamuslugu katkendiga August Alle luuletusest “Eesti päev” (1921).

Ma vaatlen erakondade solgivedu
riigihuvide hobustel.
Ma vaatlen rahvajuhtide malgavõitlust
peaministri auto ja (au)järje pärast
ja mõtlen:
ah, see on siis see iseseisev ja rippumatu,
vaba Eesti!

Sel nädalal on kohaliku ajakirjanduse kindlasti kõige kuumem teema Kuressaare päevakeskuse ja SA Kuressaare Hoolekanne ümber toimuv tsirkus. Nõukogu liikmete asendamine sihtasutuses Kuressaare Hoolekanne on üsna segane. Kuna Astrid Sepp esindab nüüdsest nõukogus Keskerakonda, peavad paljud lehelugejad tema tehtud otsuseid Keskerakonna ühisotsusteks, mida need aga tegelikult pole.

Tahan siinkohal meenutada olukorda, mis tekkis aasta tagasi, kui Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhatus pidas vajalikuks erakonnast lahkunud liikmed sihtasutuste nõukogudes välja vahetada.

7. septembril 2012 tegi Keskerakonna Saaremaa piirkonna juhatus Kuressaare linnavalitsusele ettepaneku vahetada volikogu komisjonides ja sihtasutuste nõukogudes välja need liikmed, kes ei kuulu enam erakonda.

Kuna mina olin juhatuse otsusega määratud SA Kuressaare Hoolekanne nõukogusse asendama erakonnast välja astunud Elo Naabrit, jäin huviga ootama kutset nõukogu koosolekule.

Kutset aga ei tulnud ja nii pöördusin 17. detsembril 2012 Kuressaare linnavalitsuse poole sooviga saada teada, kas sihtasutuses pole ajavahemikus oktoober–detsember koosolekuid toimunud või on unustatud mind sinna kutsuda.

Üllatuseks sain samal päeval (17. dets 2012) Mati Mäetalu vahendusel Eerik Keerbergi kirja, mis oli saadetud piirkonna juhatusele juba 26. septembril ja kus selgitati olukorda järgnevalt: “… Tänaseks on teie erakonnal volikogus 2 kohta ning seega täpselt sama kohtade jaotust, mis oli 2009. a, pole võimalik järgida.” Ja veel: “Nõukogude koosseisude suhtes rahuldame teie ettepaneku 50% ulatuses. Kuressaare Veevärgi ja Kuressaare Hoolekande nõukogudes muudatusi ei tehta.”

Vastasin 18. detsembril Mati Mäetalule, et olen selgitustega üldjoontes rahul, kuid ei saa aru, miks ei ole asjakohane asendada nõukogus Keskerakonnast välja astunud liige erakonna liikmega, kes on ühtlasi ka volikogu liige. Kuna sellele kirjale vastust ei järgnenud, siis jäigi Elo Naaber edasi nõukogusse ja isiklikult minul polnud selle vastu midagi.

Teist korda üllatusin, kui lugesin ajalehest, et Elo Naaber on siiski nõukogust tagasi kutsutud ja teda asendab Astrid Sepp. Huvitav, kuidas siis nüüd järsku sai oluliseks, et nõukogu liige peab olema (Kesk)erakonnast? Miks nüüd Astrid Sepp? Olen seda küsinud erakonnakaaslastelt, kuid selget vastust pole mulle antud. Põiklevalt on vastatud, et liikme esitamisega oli kiire.

Olen Keskerakonda kuulunud 14 aastat. Algusaastad erinevad praegusest nagu öö ja päev. Olen kannatlikult alla neelanud mitmeid erakonna liikmete häbiväärseid tegusid, püüdnud mõista ja edasi minna, kuna olen poliitikahuviline ja Kuressaare linnas toimuv on minu jaoks tähtis.

Kõiki lollusi ei suuda aga minagi aktsepteerida. Täna kirjutasin erakonnast väljaastumise avalduse, sest mul on susserdamistest ja silmakirjalikkusest mõõt täis. Ma usun, et mind erakonda toonud lugupeetud ja sirgjooneline, nüüdseks küll manalamees Arvo Ader kiidaks minu otsuse õigeks. Tänan oma valijaid, kes on mind neljal korral usaldanud ja Keskerakonna esindajana linnavolikogusse valinud.

Lõpetuseks veel mõni rida August Allelt:

Kunstsõnniku kottidel
pole vaja kõrget katust –
siin niigi hea onupoja-rottidel,
karjeristidel, ilalakkujail,
aate ja vaate rendile pakkujail…

Lea Kuldsepp
Endine Keskerakonna liige 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 512 korda, sh täna 1)