Kui juuli alguses oli 1100 prügiveolepinguta kuressaarlasest lepingu sõlminud 300, siis kuu lõpuks lisandus veel 114 lepingut.
“Kuu ajaga sõlmitud sada prügilepingut on juba üsna heanäitaja,” ütles Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrin Koppel.
Siiski ei saa neid arve tema sõnul veel täiesti täpseks pidada, kuna registrit alles korrastatakse. “Praegu selgitame välja, kui palju on reaalselt jäätmevaldajaid ehk kinnistuid, kus tekitatakse jäätmeid, nende hulka ei kuulu lagunenud majad või lihtsalt garaažid. Pärast seda saame täpselt öelda, kui paljudel nendest jäätmevaldajatest on lepingud sõlmitud,” lausus Koppel.
Põhjuseks, miks inimesed ei julge prügilepinguid sõlmida, peab Katrin Koppel ajakirjanduses õhutatud vastumeelsust. “Kuna paljud arvavad, et prügilepingute sõlmimine on ebavajalik, siis ongi inimesed jäänud äraootavale seisukohale,” arvas Koppel.
Teise põhjusena lisab Katrin Koppel selle, et kellelegi pole veel trahvi tehtud. “Me ei taha inimesi trahviga ähvardada, seetõttu enne kindlasti suhtleme inimestega ja küsime nende oma selgitusi,” kinnitas ta. Trahvide tegemise peale hakatakse Koppeli sõnul mõtlema septembris, kui selleks ajaks pole veel suudetud korda majja lüüa.
Uue võimalusena võivad 1. septembrist prügi kilekotiga ära anda need eramajaomanikud, kellel on OÜ-ga Prügimees sõlmitud leping, milles on jäätmete kogumise vahendiks märgitud jäätmekott. “Praegu on ainsaks piiranguks prügikogus, mida kotiga ära anda, muid tingimusi me seadnud ei ole,” märkis Katrin Koppel.
Selle eest, et prügi jäätmekotist laiali ei läheks, peab iga inimene ise vastutama. “Kui tekib probleem lindude ja loomadega, kes hakkavad prügi kottidest laiali vedama, siis peame selle inime sega jäätmekotilepingu lõpetama,” lausus Koppel.
Et sellist probleemi vältida, pakub ta välja näiteks võimaluse panna jäätmekott kaanega ämbrisse. “Praegu on testperiood, vaatame, kuidas jäätmekottide kasutamise variant rakendub ja milliseid piiranguid peaks sellega seoses kehtestama,” sõnas Katrin Koppel. Kevadel kuulutatakse välja uus prügiveohange ja siis pannakse jäätmeveo tingimused täpselt kirja.
Tea,mis ajast ametnik tuleb linnakodaniku lööma kui omal rida tegemisi tegemata? Kes ütleks millist prügi teenindaja oma silmas ei näe? Aitaks?
Loen ja imestan. Tule taevas appi nagu ütlevad mõned klassikud. Kas need prügiveo korraldaja ise on üldse prügi ära andjad. Saan aru, et nüüd peab hakkama ÄMBRIGA prügi ära andma!
Issand Sa näed ja ei mürista.
Minul on kehtiv leping nelja nädalase intervalliga ja konteiner ka vastava suurusega
Olen rahul.
Minu teadmist mööda pakuti seda prügikoti
varianti selleks et need kes ei taha soetada
väiksemat konteinerit kui praegune kodus olev
saaksid ikka iga nelja nädala tagant prügi ära anda ka väiksema koguse.
Tänasest artiklist loen välja et seda nn.
prügikotti võiks hoida kuni äraandmiseni
ämbris,mitte ämbriga ära andma.
Kui aga on konteiner olemas võiks ju seda
kotti hoida seni konteineris ikka kaitseks
loomade,lindude ja “kahejalgsete” eest.
Loomulikult sõltub artiklite tõlgendamine
iga inimese arusaamast eraldi aga segadust
ei ole mõtet külvata,enne uuri asja.
Meie linnas on seni küll klientidele lausa
vastu tuldud igas asjas.
Iga inimese kohustus on oma elualal seadusi
täita,selleks ei pea kohalik omavalitsus
hakkama rakendama karistusi.
Tulge ometi mõistusele.
mida ma teen konteineriga? kas need osteatkse tagasi?
Konteiner hoia alles, ära maha müü!
Kui oma maja ükskord lastele pärandad, siis on neil seda prügi niipalju sealt ära vedada, et ühest kastist jääb suisa väheks!