Saaremaa sai oma kandidaadid väikesadamate võrgustikku (3)

Saaremaa sai oma kandidaadid väikesadamate võrgustikku

AJAST EES: AS Saarte Liinid juhatuse esimehe Villu Vatsfeldi sõnul on nende sadamad juba praegu väikesadamate võrgustikuga liitumiseks igati valmis. Foto: Sander Ilvest

MTÜ Saarte Kalandus esitas põllumajandusministeeriumile oma valiku sadamatest, mis peaksid kuuluma loomisel olevasse multifunktsionaalsete väikesadamate võrgustikku.

5. augustil koos istunud MTÜ Saarte Kalandus juhatus pakkus seoses väikesadamate võrgustikuga välja multifunktsionaalsete väikesadamate pingerea, mis näeb välja järgmine: Mõntu sadam, Roomassaare sadam, Kuivastu sadam ja Veere sadam.

“Võtsime sirgelt kaardi ette ja käisime läbi kõik Saaremaa sadamad ning arvestades nõutud kriteeriume, siis ei saa meie valiku osas tekkida mingit kahtlust ega vaidlust,” ütles MTÜ Saarte Kalandus juhatuse esimees Aarne Põlluäär.

Sadamate valikul pidi Saar-te Kalandus lähtuma järgmistest olulisematest kriteeriumidest:
*sadamad peavad moodustama kuni u 30-meremiiliste vahemaadega võrgustiku (võimalik läbida väikelaevaga ühe päeva jooksul);
* sadama külastatavus peab olema vähemalt 30 alust aastas;
* sadamas on võimalik vastu võtta väikelaevu süvisega vähemalt 2,5 m;
* eelistatult (kui võimalik) on sadam kohaliku omavalitsuse omandis.

Ehkki põllumajandusministeerium palus esitada vähemalt 8–10 väikesadamast koosneva pingerea, piirdus Saarte Kalandus poole väiksema valikuga. “Nad seal kohapeal teevad niikuinii oma valiku ja sellepärast me ei hakanud ka üle tõmblema ning pakkusime oma kindla eelistuse ära, mis kindlasti peaks võrgustikku kuuluma,” lausus Aarne Põlluäär.

Veere sadama positsioon kõige ebakindlam

Põlluäär möönis, et Saarte Kalanduse valikust on kõige ebakindlam Veere sadama positsioon, sest Veere sadama puhul ei ole täidetud sadama külastatavuse nõue. “Me panime Veere sadama küll kirja, aga ei ole kindel, et see sinna jääb. Küll aga peaksid jääma kolm ülejäänut.”

Saarlaste nappi valikut kiitis ka keskkonnaministeeriumi kalanduse arengu büroo juhataja Juhani Papp: “Kui oluline on just nelja sadamasse panustada ja see katab Saaremaa rannakalanduse vajadused, siis on väga hea. Seda rohkem saab neis sadamais teha.”

Aarne Põlluääre sõnul lähtus Saarte Kalanduse juhatus oma valikus ka sellest, et väikesadamate võrgustikku kuulumine annab paremaid võimalusi küsida erinevatest fondidest toetust ka Roomassaare ja Kuivastu sadamale, mis riigi sadamatena Saarte Kalanduse vahenditest toetust ei saa. Samas on nimetatud kaks sadamat Saaremaa jaoks väga olulised.

Põllumajandusministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostöös on välja töötamisel väikesadamate võrgustiku kavand. Kavand on uuel perioodil aluseks multifunktsionaalsete väikesadamate võrgustiku loomisele.

Väikesadamate võrgustiku kavandatav abikõlblike sadamate arv on ligikaudu 40–50 väikesadamat. MKM ja Saare maavalitsus on juba varem võtnud võrgustikuga seoses kaalumisele järgmised sadamad: Kuivastu, Lõunaranna, Roomassaare, Kuressaare, Abruka, Mõntu, Ringsu (Ruhnu), Lõmala, Triigi ja Orissaare.

Selgitades põllumajandusministeeriumi huvi võrgustiku loomise vastu, ütles Juhani Papp, et eesmärk on kaardistada sadamad, mis oleksid olulised nii kalandussektori kui ka jahiturismi toimimiseks.

Eestis on praegu ligemale 1000 väikesadamat või lossimiskohta ning nende kõigi väljaarendamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise käigus toodi välja 60 olulisemat sadamat. Praegu käivad ettevalmistused uueks programmperioodiks ja nüüd vajab selgitamist, kas on mõttekas jätkata investeerimist juba väljavalitud sadamatesse või tuleb osa varasemast valikust ümber vaadata. “Mõni valik on valeks osutunud või on mingid asjaolud muutunud,” selgitas Papp.

Samaaegselt üritab põllumajandusministeerium leida kokkupuutepunkte MKM-iga, kes arendab väikesadamaid turismi tarvis. “On selge, et kalalossimisest sadam üksi ära ei ela. Majanduslikult ongi mõttekad väiksed multifunktsionaalsed sadamad, kus kevadel ja sügisel saavad tegutseda kalurid ning suveperioodil on need avatud turistidele,” rääkis Papp. Tema sõnul on just selliste multifunktsionaalsete sadamate toetamine riigi poolt kõige rohkem õigustatud. “Kui on näiteks mitu taotlejat ja raha vähe, siis tõenäoliselt on eelistatumas olukorras see sadamaomanik, kellel on olemas nii turismipool kui ka kalalossimine,” selgitas Juhani Papp.

Ehkki võrgustiku koostajad eelistavad võrgustiku liikmetena kohaliku omavalitsuse omandis olevaid sadamaid, on Saaremaalt esitatud sadamad enamuses ka era- või riigiomandis. “On vähemalt jutu tasemel kuulda, et mõned erasadama omanikud on sadamatasud niivõrd kõrgeks tõstnud, et ükski kalur ei suuda neid maksta,” märkis Juhani Papp. Seevastu riigi sadamate puhul on kalurid esile toonud erasadamatest märksa madalamaid teenustasusid.

Paljudes Euroopa riikides käsitletakse sadamat kui tavalist infrastruktuuri osa ja kõik vajalikud investeeringud teebki ära kas kohalik omavalitsus või riik, märkis Juhani Papp.
Roomassaare ja Kuivastu suurt toetust ei vaja AS-i Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld ütles, et Saarte Liinide sadamate kuulumine kavandatavasse võrgustikku sinna täiendavate investeeringute saamist väga ei mõjuta, kuna pea kõik ettevõtte sadamad on juba korda tehtud ning üldjuhul kompleksselt.

“Kui me juba ehitame endale sadama, siis püüame niikuinii multifunktsionaalsed olla ja mõtleme selle peale, et lisaks parv- ja kaubalaevadele saaksid sadamat vajadusel kasutada ka väikelaevad, kalalaevad ja muud alused,” rääkis Saarte Liinide juht, kelle sõnul on just sellise eesmärgiga korda tehtud Roomassaare, Heltermaa, Kuivastu, Rohuküla, Munalaiu, Abruka, Kihnu ja Ruhnu sadam.

Samas on näiteks Virtsus ja Triigis väikelaevade tingimusi võimalik veel oluliselt parendada. Eestis praegu kokku 16 sadamat haldav Saarte Liinid on suure organisatsioonina olnud mõneti pioneeri rollis ja arendanud oma sadamaid juba varem just võrgustiku põhimõttest lähtudes.

Siiski möönis Vatsfeld, et investeeringute osas võib loodavast väikesadamate võrgustikust ka nende sadamatele siiski teatavat kasu olla.

“Kui tulevikus kujunevad sellele võrgustikule välja teenuste standardid, kas või näiteks see, et igas teises või kolmandas sadamas peab olema aluste tankimise võimalus, siis võib-olla vajaksime toetusmeetme abi, et ehitada näiteks Ruhnu sadamasse korralik tankla,” rääkis Vats-feld. “Olles mingi suurema sadamatevõrgustiku koosseisus, saaksime kindlasti täiendada oma olemasolevate väikelaevasadamate teenuste loetelu, et need vastaksid võrgustiku põhimõtetele,” lisas ta.

Villu Vatsfeldi sõnul on väikelaevnikud kindlasti huvitatud, et võrgustikku kuuluksid Kuivastu, Roomassaare ja Ruhnu, mis on Saarte Liinide omanduses. “Teistest sadamatest on üha rohkem olnud juttu Mõntust, võrgustikku võiks kuuluda ka Kõiguste,” märkis Vatsfeld. “Siis oleks Lõuna-Saaremaa rannik sadamate vahemaale seatud 30 meremiili nõudega kaetud,” lisas ta. Saaremaa põhjarannikul on Triigi sadama kõrval tegijaid vähem ning reaalsed kandidaadid oleksid ehk Orissaare, Veere ja korda tehtud Soela.

Väikesadamate tase on väga erinev

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Gerli Koppel ütles, et Eesti väikesadamad on tasemelt niivõrd erinevad ning infomaterjal sadamate kohta on sageli vananenud, mistõttu ei oska laevaomanikud sadamatest enne kohapeale jõudmist midagi arvata. “Aga inimene tahab teada, et kui ta sõidab järgmisse väikesadamasse, et mis teenuseid ta sealt saab.

Kas ta saab seal laevale mingit remonti teha, pesu pesta, süüa jne,” selgitas Koppel, kelle sõnul koostatakse sadamate võrgustiku liikmete tarvis teenusstandard. “Me ei hakanud jalgratast leiutama – soomlastel on selline teenusstandard täiesti olemas ja nüüd püüame kohandada seda Eesti oludele,” ütles Koppel.

Villu Vatsfeld arvas, et väikesadamate võrgustik toob Saarte Liinide sadamatele kindlasti uusi külastajaid juurde. Selle tõestuseks on eelmisel aastal n-ö õiges kohas avatud Kuivastu väikelaevasadam, mida on tänavu külastanud rekordilised 800 alust.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 708 korda, sh täna 1)