Koikla koolimajaga jättis hüvasti sadakond inimest (FOTOD) (3)

MEENUTAVAD: Kunagistel õpetajatel Laine Truumaal (vasakul) ja Ester Purjel on palju mäletada. Foto: Silvar Mehik

Päikesepaisteline ilm ja soov näha endisi kooli- ja klassikaaslasi ning õpetajaid meelitas laupäeval Koikla kooli viimasele kokkutulekule ligi sada inimest.
“Ausalt öeldes, ega me lootnud, et meid nii palju kokku tuleb, sest tegelikult on kooli sulgemisest ju nii palju aega möödas,” sõnas Hilja Koel Ratlast.

Kokkutuleku avas Koiklas õppinud Paul Aava torupillimäng. Kõne ja meeldejääva luuletuse sellest, mis pani koolipoisid tüdrukutest mõtlema ja vastupidi, luges ette Hilja Koel. Seejärel süütas Maie Mehik küünla lahkunute mälestuseks, samuti süüdati küünlad Karja ja Leisi kalmistul.

Ajaloominutitel rääkis koolist kauaaegne õpetaja Laine Truumaa. Samuti meenutas kooliaega õpetaja Erika Trei, kes andis üle ka õpetaja Naima Pere tervitused. Omajoonistatud tammeokstega tervituskaardi oli saatnud Koikla koolis selle algusaastatel töötanud kauaaegne õpetaja Loore Tiik, kel septembris täitub 90. eluaasta.

Tervitused tulid ka Laine Kiikerilt ja Valve Sepalt. Endisi pedagooge ja koolikaaslasi pidas meeles ka Koikla koolis õppinud, ent Itaalias viibiv Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Valla esindajana võttis sõna volikogu esimees Andrus Kandima. Kooliaega meenutas Paul Aav.

Tänumeened, raamitud pildid Koikla koolimajast, anti üle kohal olnud viiele endisele õpetajale Erika Treile, Laine Truumaale, Linda Traumannile, Ester Purjele ja Miralda Rahule. Raamatut “Pildikesi Karja kihelkonnast“ tutvustas selle autor Anne Trei. Ühispildi võttis üles kooli vilistlane Aare Külaots ja filmis Viljar Kesküla. Maie Mehiku poeg Silvar oli teinud ära suure töö ja sobitanud kokku video eelmisest kuuest kokkutulekust.

Üllatuskülalistena esinesid idamaised tantsijad Kaie Väljaäär ja Inga Põlluäär ning rahvast tantsitas pillimees Aare Tomson. Vastuseks küsimusele, mida sellised kokkutulekud annavad, nentis Hilja Koel, et tore on kokku
saada. “Kooliaegsed inimesed kuidagi jäävad ega unune,” tähendas ta.

Luule Aasanurm Saiklast rõõmustas, et meenutamist on nüüd pikaks ajaks. “Väga-väga meeldis,” hõiskas ta, lisades, et tema muljed on nii toredad, et ta ei leia kiitmiseks õigeid sõnugi. Maie Mehik ütles, et mälestused on need, mis jäävad igavesti. “Seda, mis saab edasi, näitab aeg,” lisas ta.

Koikla kool tegutses aastail 1923–1987. Varasemad kokkutulekud on toimunud 1988., 1991., 1994., 1998., 2001. ja 2003. aastal. 1987. aastal said kokku vaid õpetajad.