Eesti külade Maapäevad – võimalus leida lahendusi

1996. aastast on Eesti külaliikumisel Kodukant oma suursündmus – MAAPÄEV ehk külade parlament.

Maapäeva eesmärk on olnud lähendada külakogukondi ja riiklikke institutsioone, korraldades mõttetalguid maaelu arendamise teemadel.

Põgus pilguheit Maapäevade ajalukku

I Maapäev, 20.–21. aprillil 1996 Ida-Virumaal Narva-Jõesuus. Kõigist maakondadest saabunud külaedendajad arutasid viies töörühmas, mida suudetakse oma jõududega ära teha ning kus oodatakse abi ja koostööd omavalitsustelt ja kus riigilt.

II Maapäev, 17.–18. oktoobril 1997 Valgamaal Otepääl. Maapäeva korraldamise võtsid enda peale Valga- ja Viljandimaa. Maapäeva eel 9. oktoobril toimus Eesti külade ja väikelinnade liikumise Kodukant (edaspidi liikumine Kodukant) asutamiskoosolek. Pöörati pilk Euroopa poole.

III Maapäev, 29.–31. juulil 1999 Hiiumaal Käinas. Töörühmades keskenduti koostöövõimalustele teiste Euroopa riikide maaelu arenguliikumistega. Hiiumaa Maapäev tegi liikumisele Kodukant ülesandeks aidata kaasa erakondade ja mittetulundusühingute koostööfoorumi moodustamisele.

IV Maapäev, 14.–16. juunil 2001 Raplamaal Kehtnas. IV Maapäev kandis nime Eesti külade suurkärajad ja teemaks oli “Arenev küla”. Igast maakonnast olid kohal 20-liikmelised delegatsioonid. Aruteludesse kaasati riigikogu, ministeeriumide, maaeluga seotud institutsioonide esindajaid. Uudseks ja värvikaks kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näitusmüük.

V Maapäev, 21.–23. augustil 2003 Lääne-Virumaal Vihula ja Haljala vallas. Maapäeva teema “Inimene maal” jagunes järgmisteks alateemadeks: maainimene kogukonnas, maainimene ja teda ümbritsev keskkond, maainimene ja tervis, maainimene ja ettevõtlus ning maainimene ja elukestev õpe. Osales ka 57 väliskülalist 14 riigist.

VI Maapäev, 21.–23. juulil 2005 Pärnumaal Lepaninal. Teema “Säästev areng ja koostöö”. Uued valdkonnad: noorte kaasamise vajaduse ning ettevõtlikkuse ja tööhõive küsimused külas. Maapäev käivitas arutelu 2007.–2013. aasta maaelu arengukava teemal.

VII Maapäev, 17.–19. augustil 2007 Jõgevamaal. Teema “Ettevõtlik Eesti küla Euroopa Liidus”. Esmakordselt kuulutati välja “Aasta küla” konkurss. Teisel päeval toimusid töögruppides arutelud kümnel teemal.
Arutati, mida saavad inimesed külades ühes või teises valdkonnas ise teha, mida oodatakse Kodukandi liikumiselt ja mida avalikult sektorilt. Töörühmade arutelude põhjal valmis ka Maapäeva otsus, mis oli liikumise Kodukant kahe järgmise aasta tegevuse aluseks.

VIII Maapäev, 7.–9. augustil 2009 Tartumaal. Teema “Teotahtelised külad, jätkusuutlik maapiirkond”. Kuulutati välja “Aasta küla 2009” võitja. Aasta küla tiitleid anti välja kaks: Viitina külale Võrumaal ja Kiideva külale Läänemaal.

IX Maapäev, 5.–7. augustil 2011 Läänemaal Roosta puhkekülas. Teema “Tagasi koju”. Kuulutati välja “Aasta küla 2011” konkurss, toimusid mõttekojad. Mõttekodade ettepanekud olid rahvahääletusel.
Seekordne Maapäev toimub Saaremaal

X Maapäev toimub 8.–11. augustil Saaremaal Mändjalas. Peateema “Aastaring külas” keskendub küla- ja maaelu arenguvõimalustele. Üks teema on haldusreform, toimub vastav foorum.

9. augustil on kõigi Eestimaa maakondade esindajad külas meie valdades, kus neid ootab külalislahke vastuvõtt ja oma parimate kogemuste tutvustamine.
10. augustil arutletakse Saare maakonna külades külaelu toetavate võimaluste üle. Kohtutakse omavalitsusjuhtide, külavanemate ja -seltside, ettevõtjate ja aktiivsete kohaliku elu edendajatega.

Räägitakse oma kogemuste najal, kuidas on võimalik elu väljaspool linnu, mida annab aastaringne elu külas kogukonnale, inimesele, meie maastikele. On ju kultuuripärandi aasta.

Viimastel Maapäevadel on meid oma kohalolekuga tunnustanud Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Traditsiooniliselt kuulutab aasta küla 2013 välja komisjoni esimees, riigikogu spiiker Ene Ergma.
Eesti külaliikumise Kodukant moto on “Kogu Eesti peab elama!” Eesti on üks ja tervik oma linnade, külade, tõmbekeskuste, puutumata looduse ja tegusate inimestega. Aastaid tagasi, kui Kodukant alustas, oli poliitikutele mõiste küla uudne.

Kodukant on olnud ka Rootsist kohaliku omaalgatuse programmi maaletooja. Sealne kogemus avas ka meie riigi otsustajate silmad, nägemaks seda positiivset, mis on võimalik omaalgatuse korras külas väikese toetusega ära teha.

Selle sajandi algul alustati külaliigutajate, sädeinimeste koolitamist – koostati esimesed külade arengukavad. Koostöös külainimestega valmis külavanemate käsiraamatu neljas vihik – küla arengukava koostamine.

Külainimesed on saanud kõvasti koolitust

Külainimesed said esimesed suurte projektide kirjutamise kogemused raha taotlemiseks SAPARD-ist. Edasi jätkusid koolitused külakogukondade valmisolekuks Leaderi tegevusgruppide loomiseks.
Kahjuks on külainimene olnud jätkuvalt tõmbetuulte käes, poliitikud ei ole alati aru saanud küla olulisusest Eestis nii strateegilises mõttes kui ka Eesti kui terviku jaoks.

Lüüakse kokku rahanumbreid ja tulemuseks on maaelu infrastruktuuri häving. Kaduvad külad tuleb aga kunagi taaselustada. Maailm meie ümber tõmbab oma toiduvarud koomale.
Meil on vaja kohalikku toitu, meil on vaja oma tootjaid, meil on vaja haritud põlde ja loomi täis karjamaid.

See on tervislikum ja kindlaim võimalus oma rahva toitmiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 388 korda, sh täna 1)