Maal elamine on teadagi kallim kui elu linnas. Kuigi kindlasti on neid, kes sellele vastu vaidlevad. Ent kui linnas tuleb vesi kraanist ja enamasti ei pea linnaelanik endale ka ise kanalisatsiooni ehitama, siis maal on see kõik teisiti. Kes on püüdnud kas või oma vanasse majja tänapäeva mugavusi tuua, teab, mis see kõik maksab.
Me kurdame, et inimesed lähevad maalt ära. Ja rõõmustame, kui mõni lastega pere maale elama tuleb. Just neile kuluks aga marjaks ära toetus kaevu, tee või kanalisatsiooni rajamisel. Kahjuks ei ole aga Saaremaal pidanud pea pooled omavalitsused vajalikuks liituda programmiga, mis seda kõike neile peredele võimaldaks.
Võib-olla on neil selleks oma põhjused. Kahjuks ei õnnestunud toimetusel neid põhjusi aga kõigilt omavalitsustelt, kes programmiga liitumisest loobusid, teada saada. Ent üks põhjus, mis on välja öeldud – et vallaeelarve koostamise ajal polnud programm veel käivitunud –, jätab siiski mulje, et oma inimeste kaevu- ja teemuresid ei peeta piisavalt olulisteks.
Hea tahtmise korral oleks omaosaluseks raha küllap leitud.
Meil on suvila Saaremaal, kus me käime suviti aeg-ajalt puhkamas. Nüüd siis naabrid hakkasid meie uusi ploomi- ja kirsipuid ära mürgitama umbrohutörjeainega.
Kevadel kirsipuu kandis ilusti kirsse, kuid siis hakkas närbuma ja järsku lehed olid köik tumepruunid ja oksad kuivanud ning hallid. Käisin aiandis küsimas ja sealt öeldi, et see on Round upí jälg.
Me oleme täiesti masendunud. Me proovime kogu aeg olla nendega söbralikud; ja nii julmalt ja külmalt lihtsalt minnakse teise hoovi köike ära laastama…
Kui meid ei ole Saaremaal puhkamas kohal, siis me sugugi ei saa loota, et meie suvila hoovis ei tehta midagi paha vahepeal…
Sellised inimesed vöivad ka suvila pölema panna ning inimesed ära mürgitada kui nad juba niimoodi külmalt teiste aeda lähevad teiste puid ära mürgitama….
Siis need kirsipuud küll pole, millel kevadel kirsid peal. Paar aastat tagasi oli minu paariteist aastastel hapukirsipuudel sama häda. Rääkisin spetsialistidega, öeldi, et mingi viirushaigus: pruuniksmuutudud lehed ja kuivanud oksad lõigata ja põletada. Mingist taimekaitsevahendist pole juttu, olen 60 aastat oma aias ilma läbi saanud. Jutt naabrite mürgitamisest on hülge mõla..
võib olla ka hooletus. Kui istutad mai algul viljapuud ja järgneb 2 kuud põuda, ime siis, et puud ära kuivavad. Istutasin ise suvilasse 6 kirsipuud ja hoolimata sellest, et neid igal laupäeval kastsin, kuivasid 2 puukest ära. Just need, mis olin istutanud aia kõrgemasse ossa ja kus pinnas on rohkem liivasem.
See, et keegi tuleb teise aeda umbrohutõrjega mürgitama, on vähe tõenäoline kui just suvitajate kass naabri ukse peal kusel ei käi või on naistega mingi jama tekkinud.
Puud on istutatud eelmisel suvel. Kevade alguses need samad kirsipuud olit täis kirsse. Kuid naabrinaine seletas kogu aeg, et need ei kasva, ja et tömba välja, jne. Ma ei oleks uskunud, et ta nii kaugele läheb.
Aiandis öeldi, et haigus algab laikudest, kuid need lehed on täielikult pruunid.
Aga käesoleva teema alla see ei käi. Räägitakse maale elama asumisest, mitte suvitamisest. Sest suvitajatest kohalikele elanikele mingit tulu ei tõuse. Kui, siis ehk see, et nad ostavad külapoest paar pätsi leiba… Ja kuulda on, et nõuavad vahel, et tee suvilani olgu korras hoitud.
Ise kulutan väga palju Saaremaal raha. Ostan kogu aeg oma kinnisvara jaoks remondivahendeid, värve, tsementte … Ka muidu teen väga suuri oste. Maksame maamaksud. Köik säästud kuluvad Saaremaal.
mida igised. Sinu hütt oleks mõttetu, kui kohapeal olevaid naabreid ei oleks. Ela siin, kes sind keelab.
Saaremaa on meie perelt saanud väga palju…
Ei tea kust vallast see “Saaremaa ülalpidaja” oma põhunormi saab ?
Selline süüdistus naabrite vastu on ikka päris hirmus ja võib suhted pikaks ajaks ära rikkuda. Nii kergekäeliselt ei tohiks selliseid süüdistusi loopida. Pigem on süüdi pikk põud ja kastmata jätmine. Isegi suured puud on kuivanud, mis siis veel kevadel istutatud taimekesest loota!
Süüdi ei ole pöud, sest muud seal körval kasvavad. Ja jutud on kogu aeg selle ümber pöörinud, et “tömba välja, ja et ei kasva…”
Me lihtsalt ei suuda enam, sest see on juba liiga kaugele läinud. Me oleme palju raha ja vaeva selleks kulutanud, et vanade puude asemele oma hoovi uued puud istutada. See on ikkagi meie hoov ja seal on puud kasvanud juba kuskil 40 aastat. Samamoodi vöiksime megi hakata protesteerima selle vastu, et mida naaberid ehitavad otse oma maa piiri äärde.
See on töesti väga masendav ja vötab jöud ära. Järeldused tegin nende naabrite juttude pöhjal. Kui lisaks on kangesti pakutud ka Round upì kasutamist. Ja aiandist öeldi, et nad ei näe muud pöhjust nende pruunide lehtede järgi, mida näitasin neile, et see on selge Round up -mürgi jälg.
Me oleme siiamaan olnud väga söbralikud, kuid meie söbralikust kuritarvitatakse, ja meid sugugi ei austata, kui minnakse selliseid asju meie hoovi tegema.
Arvatavasti need puud häiritsesid nüüd neid, kui nad sinna ehitasid omale istumiskoha. ja muidu ka, kui puud kasvavad, siis ei näe enam meie hoovi nii vabalt…
Kui ikka otseselt pealt ei näinud, ei julgeks küll niimoodi süüdistada.
piire ei tunnista, prügi loobivad meie maa peale ja karjuse postid naabrite ja meie vahelt kaovad igal aastal nagu põhjatusse auku. Eks ikka see naabrite asi – silme ees ikka teretame ja räägime juttu, aga …