Lõõtsamehed näitasid Anglas oma pilli väge (FOTOD) (1)

Lõõtsamehed näitasid Anglas oma pilli väge

LÕÕTSAMEESTE VÄGI: Saaremaa lõõtsapäevadel jagus lõõtsamehi nõnda palju, et raske oli neid ühekorraga pildilegi püüda. Lõpuks see siiski õnnestus! Foto: Ivika Laanet

Laupäeva hommikul säras Angla tuulikumäel päike eredalt ja rahvast muudkui vooris.


Päeva juht Meelis Mereäär liikus agaralt mööda platsi, andes ülevaadet toimuvast nii inglise, vene kui ka läti keeles.

Tund enne keskpäeva sõitis tuulikumäele uhke hobusekaarik, millelt kõlav lõõtspillimäng andis märku suurürituse algamisest.

Lõõtsamuusika saatel tõmbasid neli pillimeest Ants Taul Viljandimaalt, Harri Lindmets Võrumaalt, Jaak Anderson Viljandist ja Viktor Ilvest Saaremaalt masti lehvima lipu, millel kiri “Saaremaa Lõõtsapäevad”. Viies pärimuspäev, mis seekord pühendatud ka Vilido tuuliku sajandale aastapäevale, ja Saaremaa lõõtsapäevad olid avatud.

Paigal on täiesti uus hingamine

Leisi abivallavanem Enno Reis märkis oma kõnes, et alati, kui ta Anglast mööda sõidab, mõtleb ta, kuidas nende vallal on vedanud, et selline ainulaadne tuulikumägi just Leisi vallas asub. “Ka seetõttu, et oleme leidnud kompleksile hea peremehe, Alver Saguri oma meeskonnaga, kes on seda kompleksi sihipäraselt korras hoidnud ja edasi arendanud. Kõik pärandkultuuriüritused, mis toimuvad aastaringi, annavad sellele kohale uue hingamise.”

Angla külavanem Jaak Oks ütles, et tema arvates käivad lõõtspillimuusika ja tuulikud kokku samamoodi, kui sobivad kokku ja iseloomustavad Saaremaad meri ja kadakad. Alver Sagur rõõmustas, et Tuulikumäel ei peatu rahvas enam vaid 15 minutiks nagu vanasti, vaid tullakse tundideks.

Pärandkultuurikeskuse perenaine Anu Noor ütles, et rahvast oli võrreldes eelmiste pärimuspäevadega rohkem. “Jäime väga rahule,” kinnitas Noor.
Huvilistele olid avatud Angla käsitöökojad. Puukojas sai teha vilesid, savikojas savi voolida, märgviltimises saunaseepe meisterdada ja dolomiidikojaski kätt proovida.
Marulise aplausi teenisid Uppsari Leisi vallast pärit tantsijad, keda juhendab Ivar Lett. Silmailu pakkusid kolm kultuurikollektiivi (Russkaja Pesnja, Zolinka ja Retsinka) Kohtla-Järvelt ja Meeli Stankevitši juhendatavad Leisi noored tantsijad.

Lõõtspillid panid jala tatsuma

Kahtlemata tegid selle päeva eriliseks kokkutulnud lõõtsamängijad. Nagu märkis Meelis Mereäär, on lõõtspillil selline vägi sees, mida igal pillil pole.
Ja nii ta oli, sest lõõtspillimuusika paitas kõrva ja pani jala mõnusalt tatsuma terve päeva.

Luuletuse sellest, kuidas lõõtspill alguse sai, luges ette Hanna-Mari Villsaar Leisist. Pillimees Urmas Rahnik ütles, et pillimehi on küll, kes mängivad, ent lõõtsamängijaid on vähe ja võiks rohkem olla.
Saaremaa mängijatest kuulusid korraldustoimkonda Ain Hannus, Viktor Ilvest, Urmas Rahnik ja Sulev Mägi. Oma unikaalse, isale kuulunud (1913. aasta originaal) August Teppo lõõtspilliga oli kohale tulnud Helga Nurmekann.

Muljeid päevast

Lauluansambli Russkaja Pesnja liige Valentina Kruuzo (neiupõlvenimi Urm) ütles sulaselges eesti keeles, et on siin ka varem käinud ja talle Saaremaal väga meeldib. “Nii ilus koht nii Saaremaa kui ka Angla on, siin on nii ära haritud ja korras kõik,” rääkis särav vanaproua, lisades, et inimesed on samuti südamlikud ja heatahtlikud.
Olgu öeldud, et Valentina vanavanaema oli pärit Kuressaarest.

Prouad Kaali järve äärest Helgi, Pärje ja Elve laususid, et neile Anglas meeldib. “Eks ta ole omapärane ja teistmoodi kui muidu,” arvasid nad. Mati Maripuu on kõigil pärimuspäevadel käinud ja tema muljed olid nagu tavaliselt väga kenad ja toredad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 233 korda, sh täna 1)