Kuressaare turg vajab rohkem reklaami (13)

Kogu aeg räägitakse, et Kuressaare turul ei ole midagi. Inimene loeb või kuuleb seda ja jääbki uskuma.

Ja kui ta tuleb pealelõunasel ajal, siis ei olegi midagi saada. Teinekord ta enam ei tule.

Kaupa peaks jätkuma kuni õhtuni. Müüjad toovad kaupa vähe, kuna arvavad, et keegi nagunii ära ei osta. Siis saabki kaup vara otsa ja müüjad lähevad koju. See on nõiaring. Ei ole ostjaid, ei ole müüjaid; ei ole müüjaid, ei ole ostjaid. Siin peab mingi lahenduse leidma.

Turul ei ole juhtkonda

Tegelikult ei ole turul juhtkonda, selles see mure ongi. Oleks turul korralik juhtkond, siis saaks asja käima. Praegu on eesotsas aga äriettevõte. Seda saab ehk Tallinna turg endale lubada, aga mitte Kuressaare oma, siin ju kasumit ei ole. Ja kui kasumit ei ole, siis ei paigutata turgu ka raha.

Aastaid tagasi tahtsime turu enda hallata võtta, aga linnavalitsus keeldus. Ütles, et nemad tahavad ikkagi investeerijat. Öeldi, et investeerija toob raha. Aga nüüd näevad, et ei too.

Meie tahtsime tekitada mittetulundusühingu. Kasumit teenida poleks meil vaja, sest teenime juba müügiga. Me lihtsalt haldaksime turgu. Oleksime huvitatud, et rahvas käiks turul.

Praegu, kui see osaühing saabki mingit kasumit, ei ole mõtet panustada turu väljaehitamisse, kujundamisse. Muudatusi oleks vaja teha kõrgemal, linnavalitsuse tasandil.

15 aastat tagasi oli inimestel harjumus turul käia. Ma ei tea, miks turu maine alla on käinud. Võib-olla on asi selles, et postkasti tuleb pidevalt igasuguste poodide reklaami. Inimesed lähevad meelsamini Maximasse. Miks Kuressaare inimene eelistab seda poolamaist kaupa, ma ei tea. Kas tõesti hinna pärast? Kui kartulil ei ole võib-olla tõesti vahet, kust osta, siis näiteks tomati puhul on küll tohutu maitsevahe. Kui sa sööd Poola tomatit või kodumaist – neid ei anna üldse võrreldagi.

Maksame ise kinni!

Poest ostmine on inimestel harjumuseks saanud. Turgu peaks propageerima, rohkem reklaamima. Kui müüjaid rohkem oleks, tuleksid ostjad ka. Kui oli endine omanik, tegime ettepaneku, et maksame kinni selle reklaami, iga müüja annab mingi summa. Keegi ei olnud aga huvitatud, ei viitsita tegeleda sellega. Piisaks kas või sellest, kui näiteks raadios oleks väike hinnatutvustus.

Keegi käib hommikul turuletid läbi, vaatab, mis hinnaga müüakse ja ütleb uudistes: kartul on selle hinnaga, tomat on selle hinnaga. Tulge turule ostma! Aga ei ole kedagi, kes viitsiks sellega tegeleda. Kui turg oleks kogu aeg kuuldaval, siis hakkaks reklaam ka mõjuma.

Kuressaare turuga on kurb lugu. Inimesed ei käi siin. Viis aastat tagasi veel käidi natuke rohkem, aga praegu turgu põhimõtteliselt ei olegi. Tartu ja Tallinna turgudel on lauad kaupu täis, aga meil on tühjad. Maasikad on ainuke asi, mida ostetakse. Muudatusi on vaja. Elame-näeme, mis sellest turust saab.

Rein Kihva
müüja Ratla külast 

KOMMENTAAR
Kalle Koov, abilinnapea:

Linnavalitsusel ei ole põhjust turu hetkeolukorraga rahul olla, kauplejate vähene arv ei tee heameelt meilegi. Samas ei ole meil võimalik turgu elustada mingite rakenduslike sunnimeetmetega. Et turg saaks korraliku turuna toimida, on kindlasti vaja head keskkonda, motiveeritud müüjaid ja küllaldaselt ostjaid. Kas kehva seisu taga on turu nõrk administreerimine, seda ma kinnitada ei saa. Kindlasti vajab turg reklaami, parim reklaamitegija on aga seesama turumüüja oma värske saaremaise kaubaga.

Minu oma külalised läksid möödunud pühapäeval turule, et sealt värskeid aiasaadusi osta, kuid tulid tagasi tühjade kätega, sest turg oli suletud.
Praegu on Kuressaares ju kõige rahvarohkem aeg, müüjad peaksid püüdma seda igati ära kasutada.

Linna järgmise perioodi arengukava järgi peaks turg saama uue näo koos linna keskväljakuga tervikuna. See nõuab aga suuremaid finantseeringuid, mida linna oma rahakott välja ei kanna.
Oleme valmis esitama vastava rahastustaotluse Euroopa Liidu toetuste uude programmiperioodi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 926 korda, sh täna 1)