Ajalookonverents andis pildi Saaremaa kalandusest (4)

Ajalookonverents andis pildi Saaremaa kalandusest

KALANDUSVETERANID MEENUTAVAD: Kunagine kalalaeva kapten Jaak Tulk (vasakul) ja aastakümneid kalanduses vastutavatel kohtadel töötanud Lembit Ots tuletavad konverentsimaterjale uurides meelde, millal saarlased Jaapani kastmõrrad kasutusele võtsid. Foto: Aare Laine

Saaremaa merekultuuri seltsi korraldatud ajalookonverentsil Kuressaares GO spaa konverentsisaalis said huvilised laupäeval üksikasjaliku pildi maakonna kalanduse ajaloost.

Mereajaloolase Bruno Pao hinnangul õnnestus konverents igati, kuna huvilisi jagus ja ettekanded olid sisukad.

Esimesena publiku ette astunud Pao rääkis, mis toimus Saaremaa kalanduses XX sajandi esimeses pooles, tuues näiteid ka varasemast ajast. Ajaloolase sõnul loodi esimesed kaluriühistud maakonnas eelmise sajandi 20.–30. aastail. Võeti kasutusele uut tüüpi püügivahendid ja mootorpaadid. Pao andmeil oli enne sõda Saaremaal 2663 paati, sealhulgas 524 mootorpaati, millest enamik oli varustatud kodumaiste Seileri vabriku mootoritega. Kõige arvukamalt oli tollal paate sõrulastel, Salme ja Torgu valla kalameestel (524).

Bruno Pao sõnul aitasid Saaremaa kalurid oma paatidega Teise maailmasõja ajal vabasse maailma põgeneda sadadel inimestel. Endine pedagoog, geograaf Urve Kirss tegi Tartu ülikoolis diplomitöö “Saaremaa kalandus aastail 1946–1953”. Tema sõnul püüti tollal isegi kala Stalini näpunäidete järgi. Pärastsõjaaegne tudeng oli kohustatud suure juhi tsitaate ka oma diplomitöös kasutama.

Omaaegse kalurikolhoosi Saare Kalur ettevõtmistest tegi ettekande suurmajandi kunagine tootmisjuht Sulev Trei. Omal ajal andis Saare Kalur tööd enam kui 3000 inimesele, kellest umbes 500 olid kutselised kalurid. Kalandusspetsialist oli kaasa võtnud pildimaterjale ja trükiseid, mis kajastasid kalapüüki ja -töötlemist eelmise sajandi lõpukümnendeil.

Traalpüügist Läänemerel said kuulajad asjaliku ülevaate Nasva elanikult, traallaevadega kala püüdnud Arvi Tasalt. Endine kalalaeva kapten, merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp meenutas aastakümnetetagust aega, mil saarlased ookeanil kala püüdmas käies endale nime tegid.

MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp andis ülevaate kalandusest nüüdisajal. Teadagi tuleb kalureil praegu järgida keskkonnakaitselisi piiranguid. Kalavarude kaitsmisel arvestatakse rahvusvahelisi eeskirju.
“Saarlaste kalapüügi ajalugu annab meile pildi terve maailma kalamajanduses toimuvast,” võttis Bruno Pao konverentsi sisu ühte lausesse kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 421 korda, sh täna 1)