Saaremaa väljadel laiuvad Väljaküla külad

Saaremaa väljadel laiuvad Väljaküla külad

RÕÕM LAPSELASTEST: Hilja Sepp saab kogu vajaliku meelelahutuse oma lapselastest Rasmus (vasakul) ja Oliver Nõukasest. Foto: Irina Mägi

Panite esimese hooga mööda, jah!” hõikab meile oma koduväravast Väljaküla mees Kaljo Tuuling. Tuleb välja, et Väljakülasid polegi nii lihtne üles leida. Mõistes aga, et oleme õnnelikult jõudnud oma esimesse sihtpunkti, Pihtla valla Väljakülla, astun autost välja ja alustan ringkäiku.

Talust paremale jääb Laidevahe looduskaitseala, mille loomise üks algatajatest on Kaljo Tuuling. “Ornitoloogid tulid siia linde märgistama. Sain nendega tuttavaks ja rääkisin, kuidas Laidevahe on nagu mini-Matsalu. Nii meil see looduskaitseala idee arenema hakkas,” meenutab Kaljo.

Ise peab ta Väljakülas piimakarja, kuid see ei ole olnud tema elu ainus amet. “Ütleme nii, et olen nagu hunt Kriimsilm mitmetuhande ametiga,” iseloomustab Kaljo oma tööaastaid. Kui teda paarkümmend aastat tagasi Väljakülla rebasefarmi tööle kutsuti, oli Kaljo tingimus see, et tema kadunud vanatädi maja temale müüdaks. “Kaubad saidki kohe kokku ning 2000 rubla eest oli maja minu ja töökoht rebasefarmis olemas.”
Jõuame naabri õuele, Lepa tallu, kus õues naudib päiksepaistelist ilma vanaproua Aliide Mägi. Kaljoga on nad head naabrid ja alati hästi läbi saanud. “Ta käib ikka oma kolmerattalise masinaga minu juurest piima toomas. Mees kunagi ehitas talle selle, töötab aku peal, aga muidu meenutab täitsa mootorratast,” kirjeldab Kaljo.

Aliide on Väljaküla põliselanik ja endise rebasefarmi staažikas töötaja. “Kui mina sündisin, pole küla veel olnudki. Küla tekkis siis, kui 1939. aastal maid jagama hakati,” räägib Aliide.
Rebasefarm andis omal ajal kõigile ümbruskonnas tööd ja see põhiliselt pidaski Sandla sovhoosi üleval. “Siinsamas leppade taga mu töökoht oligi,” näitab Aliide maja kõrval oleva metsa poole. Kaljo mäletab, kuidas noored käisid kunagi ikka rebaseaias kokku saamas, ja teab rääkida, et tema majas olevat kunagi koguni viis perekonda elanud. Nüüd piisab aga külaelanike üleslugemiseks kahe käe sõrmedest.

Aliide ja Kaljo mõlemad teavad lugusid Väljaküla ilusatest hobustest. “Sandla mõisnik oli tahtnud linna sõita ja varastas selle jaoks siit Väljakülast endale hobused,” meenutavad nad naeruga. Lisaks ilusatele hobustele oli siin ka väga viljakas põld. Kaljo vanaisa olevat ikka omal ajal rääkinud, kuidas teiselt poolt lahte hobused ära kadusid, ja kui neid Väljakülla otsima tuldi, pole hobused rukki seest välja paistnud.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 368 korda, sh täna 1)