SUVEKUUMUS: Ehkki suvi olevat kõige õnnelikum aastaaeg, väidavad psühholoogid, et lämbe palavus hajutab inimese tähelepanu ja vähendab kriitikameelt. Siit järeldub, et elutähtsate otsuste langetamine tasuks jätta selleks ajaks, kui suvi on läbi saanud, siis on meie analüüsivõime tugevam. Foto: Internet
Neil palavatel suvepäevadel tundis ajakiri The New Yorker huvi teadusuuringute vastu, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas mõjub leitsak inimpsüühikale.
Uuringud kinnitasid vana tõde – ülemäärane kuumus teeb meid loiuks. Mis on aga veel ohtlikum – see alandab meie kriitikameelt otsuste langetamisel.
Artikli alguses tsiteerib The New Yorker Harvardi ülikooli 19. sajandil elanud raamatukoguhoidjat John Langdon Sibley’d, kes pidas aastatel 1846–1882 päevaraamatut. Nimelt ei talunud see mees üldse suvepalavust. 1852. aastal kirjutas ta näiteks: “Palavus närtsitab, roiutab ja teeb mind suisa haigeks.”
Ehkki Sibley elas ajal, mil konditsioneere veel ei tuntud, on tema sõnad aktuaalsed tänaseni. Suvi on tõepoolest aeg, mil meie tööviljakus järsult väheneb ja aju kuumuse käes sõna otseses mõttes närbub.
Motivatsiooni tähtsus
Teaduslikud uurimused on näidanud, et üks võtmemomente on siinkohal motivatsioon. Kui ilm on kehv, ei soovi ju meist keegi toast välja minna, kui akna taga särab aga päike ja õues on soe, siis eelistaks suurem osa meist töötegemise unustada.
Ameerika Ühendriikides 2008. aastal läbi viidud uurimus näitas, et vihmase ilma korral jäävad mehed tööle keskmiselt 30 minutit kauemaks kui päikselistel päevadel.
2012. aastal uuris aga rühm Harvardi ja Põhja-Carolina ülikooli teadlasi pangatöötajate käitumist. Avastati enam-vähem samasugune seos – kui väljas on vilets ilm, on pangatöötajate tegevus palju produktiivsem. Sellele viitas aeg, mis kulus neil teatud tööülesannete täitmiseks, näiteks laenutaotluste vastuvõtmiseks panga klientidelt. Kui ilm aga paranes, hakkas töötajate produktiivsus kohe ja kiiresti kahanema.
Selgitamaks, miks see nii on, andsid teadlased Harvardi üliõpilastele väikese ülesande. Enne ülesande kallale asumist tehti aga osale tudengitest ettepanek vaadata fotosid, millel oli kujutatud aktiivset puhkust säraval suvepäeval, näiteks paadisõitu või piknikku looduskaunis kohas. Eksperimendi käigus selgus, et tudengid, kellele oli neid fotosid näidatud, sooritasid ülesande väiksema produktiivsusega, kui need, kes fotosid ei näinud.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest
Loading ...
Minu naaber hakkas ära mürgitama minu aias uusi viljapuid, mis ma olin istutanud eelmisel suvel. Selleks on ta kasutanud umbrohumürkki Round up.
Ta vist kardab, et minu puud varjustavad tema aeda kui ta tahab just oma aia ääres nautida päikesest ja kohvitassist ning nuud siis jäid minu puud talle ette vist. Ka kui uued puud on pandud vanade puude asemele, siis ei näe ka enam tulevikus nii hästi naabri hoovi…
Samuti köik lilled korjatakse ja löigatakse minu hoovist ega oma hoovist, kus lilli kui palju. Minu lilled siis kukuvad laiali, kui keskelt on löigatud neid ära ja nad ei saa enam tuge teine teiselt. Ka kaunid roosid, pujongid…. köik kaovad naabri vaasi kui meid alati ei ole kohal.
Kui meil oli aias oma kompostihunnik, siis naabrid kandsid oma komposti meile; samuti prügi sinna hunnikusse…