PUHKUS MERE ÄÄRES: Imara külast pärit kapten Tarmo Timm ei saa mereta ka puhkuse ajal. Tõsi, laevale ta kodulinnas puhates ei kipu. Foto: Alar Truu
Sõrvest Imara külast pärit kapten Tarmo Timm, kes enam kui 200 meetri pikkuse Panamax-tüüpi kaubalaeva kaptenina ookeaniavarusi künnab, veedab oma puhkuse igal võimalikul juhul kodusaarel. Sel suvel õnnestub Saaremaa ühisgümnaasiumi 57. lennu lõpetajal olla Kuressaare kodus ka merepäevade aegu.
Tõele au andes ei tea tagasihoidlikust suure laeva kaptenist, kes sõidab maailmameredel Libeeria lipu all, eriti midagi ka tema gümnaasiumiaegsed lennukaaslased. 2005. aastal edutasid sakslastest firmaomanikud aastaid vanemtüürimehena reederite usalduse pälvinud Timmi kapteniks. Praegu on saarlane suures firmas ainuke eestlane. Enamik laevapere liikmeist on pärit Kiribati saartelt.
Tänavune suvi on maailma näinud kapteni jaoks Kuressaareski eriline olnud. Võib-olla tundub imekspandav, aga niisugust purjelaevade paraadi nagu oli Roomassaare sadamas suure rahvusvahelise regati The Tall Ship Races aegu, pole Tarmo Timm mujal näinud.
“Ma käin sellistes sadamates, kus niisugust purjelaevade paraadi ei näe. Sellel suvel oli see küll harukordne juhus Roomassaare sadamas midagi sellist näha. Suuri raudlaevu olen näinud küll ja küll, aga suuri purjelaevu mitte,” rääkis kapten Timm.
Kliimamuutused on märgatavad
Tarmo Timmi hinnangul annavad kliimamuutused ookeaniavarustel üha enam tunda.
“Selliseid torme, mis möllavad praegu Põhja-Atlandil ja Vaikses ookeanis, pole ma varem tunda saanud. Harva juhtub, et saad vaikse ilmaga sõita.”
Viimane reis, mis sai alguse Murmanskist, pani kapten Timmi ja tema meeskonna väga kõvas tormis proovile. “Viimane torm lammutas meie laeva ikka päris ära. Kaotasime trepi ja vöörist päästeparved, tormi tõttu purunesid hüdraulika- ja õhutorud. Me ei saanud laevast enam vett välja pumbata. Maru tegi teisigi pahandusi. Asi läks ikka väga kriitiliseks,” maalis kapten pildi merel juhtunust.
Niisugust mõtet, kas sadamasse enam jõutaksegi, ei saa kaptenil Tarmo Timmi sõnul tekkida. “Kõik oma kogemused tuleb kokku võtta. Ummiklainetus tuli kümnemeetriste lainetena külje pealt ja tuulelainetus sama kõrgete lainetena otse eest. Sellises olukorras pead leidma kursi, mis tagab laevale ohutuse. Sõidad siis vastu lainet 2–3 sõlme tunnis.”
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest
Loading ...
Jään edaspidigi ootama artikleid merendusega seotud teemadel, sest muhulased ja saarlased töötavad üle maailma väga mitmekülgsetel merendusega seotud ametikohtadel ja anname sellega oma panuse merenduse populariseerimisse, sest EV merenduspoliitika ja laevandus on olematu!
meie riik ei hooli oma meremeestest põrmugi, isegi meremeeste maksuseadust ei ole olemas. Sellise seaduse on teised Ida-Euroopa riigid ammu vastu võtnud, isegi paljukirutud Valgevene. Saarlastest meremehed sõidavadki põhiliselt välislippude al, nende hulgas mitu meest kaptenitena.