Saaremaa mesinikel jälle kehv meeaasta (3)

Saaremaa mesinikel  jälle kehv meeaasta

TARUDE KESKEL: Tõlluste mesiniku Aivar Raudmetsa hinnangul on Saaremaa mesi piisavalt unikaalne, et hinda mitte alla lasta. Foto: Alar Truu

Saaremaa meetootjatel terendab juba järjestikku teine kesise saagiga meeaasta, mis toob kaasa siinse mee hinnatõusu.

“Ei ole seda rõõmuhõiset mesinike suust kuulda olnud ja ei kuule te seda ka minu käest,” ütles Pihtla valla Tõlluste küla mesinik Aivar Raudmets, rääkides tänavusest meesaagist.

Kui mõnel pool Lõuna-Eestis on mesilasperede keskmine toodang lausa 100 kg, siis saarlased peavad leppima 20–30-kilose saagiga pere kohta.

Tagasihoidlikud korjenumbrid tähendavad kõrgemaid hindasid tarbijale, kes peavad sel aastal Saaremaa meekilo eest välja käima 7–10 eurot. Läinud aasta mett võis kätte saada ka 5,5 eurot kilo. Aivar Raudmetsa sõnul tõmbavad mandri mesinikud kindlasti hinda alla, kuid saarlastel ei maksa hinna langetamisega kaasa minna. “Saaremaa mee lippu tuleb kõrgel hoida,” sõnas Raudmets, kelle sõnul teeb kaks järjestikust kehva meeaastat siinsest meest omamoodi harulduse, sest kogused on väikesed.

Aivar Raudmetsa kinnitusel oleneb meesaak suuresti ilmast ja korjetaimedest. Mitmel pool Eestis on ilmad kuivemad ning päikest ja sooja rohkem kui saartel. Ka kevad tuleb mandrile varem ning see on mesinduses oluline. Teatud mööndusega võib Raudmetsa sõnul isegi öelda, et saartel hakkab mesilaste peakorje hiljem peale kui mandril ja lõpeb enamasti varem kui mandril. Seetõttu ei saa Saaremaa mesinikud kunagi nii suuri saake kui saadakse Lõuna-Eestis.

Muhu mesinikul Aimar Laugel on sel aastal üks läbi aegade kehvemaid meesaake. Kui mullusel hädisel aastal oli Muhus tegutseval Laugel kohati parem saak kui Saaremaal, siis sel aastal tuleb tal piirduda 15–20 kiloga pere kohta. Veel poole juuni peal olevat paistnud, et tuleb üsna korralik meeaasta. Jaanipäevast alates, kui mesi oleks pidanud tulema hakkama, ei tulnud põhimõtteliselt mitte midagi. Kogu saak, mis tuli, toodi juunis, ja juulis ei tulnud enam mingit lisa.

“Minu jaoks oli see kõik täitsa müstika – pealtnäha oli kõik kõige paremas korras: taimed õitsesid ja niiskust ka justkui oli, aga mett ei tulnud ja ei tulnud kellelgi,” rääkis Aimar Lauge. “Mesilased lendasid tarust välja ja tulid ka tagasi, kuid mett tarusse ei tulnud,” lisas nimekas mesinik, kes peab kehva meeaasta peamiseks põhjuseks siiski põuda.

Hiljuti Lõuna-Eestis käinud Aimar Lauge sõnul oli Tartu- ja Valgamaal rohi rohelisem ja meesaagid ulatusid pere kohta 100 kiloni. “Seal olid tarud ikka mett täis,” möönis Lauge, tõdedes samas, et näiteks Põlva- ja Võrumaal olid saagid kuiva tõttu siiski palju kehvemad. “Eks Saaremaal võib ka paikkonniti olla meesaak erinev. See on nagu Eesti ilmateatega, et sajab paiguti ja kohati,” muigas Lauge.

Valjala mesiniku Leevi Väli sõnul talub Saaremaa mullastik kuivust paremini kui Muhu oma ja sel aastal on seega saarlastest mesinikel eelis. Midagi rõõmustavat pole meekoguste kohta pajatada aga ka Leevi Välil. “Muidu võib öelda, et saak on tsipa alla keskmist, aga probleem on selles, et talvel läksid pooled pered välja ja paljud pered ei võtnud kevadel üldse tuure üles,” selgitas Väli.

Lõplikud meesaagid selguvad küll augusti lõpus, kuid Leevi Väli sõnul jääb saak ilmselt 25–30 kilo pere kohta. Parematel aastatel on Leevi Väli saanud taru kohta keskmiselt 60–70 kilo mett, mõnes tarus on saak olnud ka üle 100 kilogrammi.

Saaremaa mee puhul tuleb aga esile tõsta pestitsiidiohtliku rapsimee väikest osakaalu. Esiteks pole siin väga suurt rapsikasvatust, kuid Leevi Väli sõnul ei taha Saaremaa raps mett ka anda. “Mul on 25 aasta kohta olnud rapsimett vaid kahel aastal,” kinnitas Väli, märkides, et raps ei talu siinseid tuuliseid ilmu. Sama lugu olevat pärnaga. “Mesilane käib küll nii rapsi kui pärna peal, aga korjet ei ole,” sõnas mesinik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 038 korda, sh täna 1)