Sõitsin autoga Kuressaares mööda Tallinna tänavat, kui Ferrumi keskuse juures oleval ülekäigurajal kihutasid mulle ootamatult ette kaks noort jalgratastel neiut. Olin jahmunud, sest nende ülekäigurajale sattumine oli ootamatu, teiseks aga ei tohigi ülekäigurada ületada ratta seljas istudes. Ülekäigurajal peab ratast lükkama käekõrval.
Suutsin otsasõidu noortele ära hoida, kuid kui andsin neile märku, et ülekäigurajale ei või rattaga sõita, hüüdis üks neiu mulle solvava venekeelse roppsõna, mis siinkohal trükimusta ei kannata. Mõlema noore inimese pilgus ja hoiakus oli üleolevust. Kas tõesti ei õpetata noortele kodus, kuidas tuleb jalgrattaga liigelda, samuti ka viisakust, eriti vanemate inimestega suhtlemisel. Siin eksiti paraku mõlema vastu.
Riho, kuressaarlane
Loading ...
Tänavat võib ülekäigurajal ületada ka ratta seljas aga tingimusel,et liigutakse jalakäija kiirusel…
Riho, kirjutada juba oskad, nüüd õpi lugema ka!
Liiklusseaduse § 2. Mõisted:
“…
100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;
…”
https://www.riigiteataja.ee/akt/101062013010
Liiklusseadus on üks ilmekas näide seadusandja praagist aga midagi pole teha — riigikogulased on puutumatud ja Dura lex, sed lex!
Kahjuks on aga liikluses hirmuäratavalt palju neid kuressaarerihosid ja väinouibosid, kes pole kuulnud ka, et Liikluseeskiri kaotas ketivuse juba paar aastat tagasi Liiklusseaduse jõustumise hetkel!
ei saa su kommi mõttest aru,
Riho, kuressaarlane: “…ei tohigi ülekäigurada ületada ratta seljas istudes. Ülekäigurajal peab ratast lükkama käekõrval.”
Liiklusseadus: “…Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, …”
Lühemalt ma hetkel ei oska.
Liiklusseaduse tunnistas praagiks Riigikogu eelmine koosseis ja jättis selle praagi likvideerimise praegusle koosseisule — “muidusööjad” pole aga lillegi liigutanud. Liikluseeskiri on kehtetu alates Liiklusseaduse jõustumisest aga paljudele liiklejatele pole kohale jõudnud isegi see, mis reeglid liikluses kehtivad.
nt http://www.saartehaal.ee/2013/04/30/sirvides-liikluseeskirja/
Saarte Häälel on mingil põhjusel rumal komme veel selliseid jamasid võimendada.
Jalgrattal võib ülekäigurada ületada aga eesõigust jalgratturil ei ole, seda kiirusest või aeglusest sõltumata. Aga noh, Vollile seda selgitada…. no andke andeks!
Sa pole vist Volli kommentaare eriti süvenenud lugenud. Volli ei ole mitte kuskil õelnud, et ülekäigu rajal on jalgrattal eesõigus. Ta on vaid püüdnud kodanik Rihole selgeks teha, et jalgrattaga võib ülekäigurada ületada, mitte ei pea seda käekõrval lükkama nagu kodanik Riho oma kirjakeses väidab. Sulle soovitan aga lugema õppida.
kohalikud nad polnud. Meite tüdrukud ei ropenda vene keeles ning õppimisse leigelt suhtuvaid, kuid poissi kanda suutvad neiud lükkavad ülekäigurajal ettevaatlikult lapsekäru.
Seadus lubab rattal teed ületada, ent harva tehakse seda jalakäija kiirusel. Seega antud loo puhul süü ühte – patt pooleks.
Kus kohast te võtate selle jama, et jalgrattur peab vöötrada sõites ületades sõitma jalakäija kiirusel?
No ei ole kuskil sellist asja nõutud!
On: “… (5) Jalgrattaga jalgratta- ja jalgteel sõites ei tohi ohustada jalakäijat. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat. Käesoleva seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 nimetatud jalgrattur ei tohi kõnniteel sõites jalakäijat ohustada ega takistada, jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.
…”
… on sedavõrd tihe jalakäijate liikluse poolest, et seal peab auto sõitma ka jalakäija kiirusel. Kohalikud teavad seda ja probleemi pole… Kuni tulevad “Tallinnast ja autoga” ning ei jaga mõhkugi.
§ 31. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused, lg (9)
§ 31. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused, lg (9) kirjeldab ju hoopis sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee või jalgrattatee lõikumisel jalgratturi kohustusi, mitte tänava ületamist üle ülekäiguraja!
(9) Sõiduteega lõikumise kohale mööda jalgratta- ja jalgteed lähenev jalgrattur ja tasakaaluliikuri …
KG juurde pidavat kergliiklustee rajatama. Siiani ei ole aga mina aru saanud, mis kergliiklustee sinna tuleb — kas jalgrattarada, jalgtee, jalrattatee, jalgratta- ja jalgtee või nimetatakse nüüd juba ka kõnniteed kergliiklusteeks?!
Mind paneb imestama ainult üks asi: miks on kogu selle pulli juures, mis jalgratastega toimub, veel nii vähe liiklusõnnetusi?
http://online.le.ee/2012/09/14/politsei-jalgratturil-ei-ole-ulekaigurajal-eesoigust/