Ajukasvaja võib tekkida igas vanuses inimestel

Ajukasvaja võib tekkida igas vanuses inimestel

RAVI ON KIRURGILINE: Operatsiooni risk sõltub kasvaja suurusest ja sellest, millises peaaju osas kasvaja paikneb, ütleb Saaremaalt pärit tippkirurg Mihkel Leiner (keskel). Foto: Arhiiv

Saaremaalt Orissaarest pärit tippkirurg Mihkel Leiner, Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgiakeskuse ülemarst-juhataja ütleb, et ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel.

“Noorim patsient, keda olen opereerinud, oli 1,5-kuune ja vanim 92-aastane,” räägib dr Mihkel Leiner, lisades, et sagedasem on just pahaloomuliste kasvajate esinemine alates viiekümnendatest eluaastatest. Noorematel ei ole pahaloomulisuse aste enamasti nii kõrge ja ka ravi on efektiivsem. Olulist vahet esinemissageduse osas meestel ja naistel ei ole.

Kogu aeg oli nagu aur peas

70-ndates aastates saarlane Henn ütleb, et temal avastati ajukasvaja seitse aastat tagasi. “Kogu aeg oli nagu aur peas, jalad käisid vinta-vänta, tasakaalu polnud peaaegu üldse,” meenutab Henn, kes toona ei osanud ise midagi hullu kahtlustada. Pea küll vahel valutas, kuid sellega oli ta juba nooruses kimpus olnud ega pidanud seda nüüd mingiks eriliseks tervisehädaks. Rohkem muret tegi talle vast pidev meeletu väsimus. Ta tahtis ainult magada, kas või kogu päeva.

Kui Henn näost juba päris halliks tõmbus ja käiminegi viletsaks jäi, saatsid lähedased Hennu arstide manu. Henn ei mäletagi, kui palju erinevaid arste ta tol ajal külastas, kuid diagnoose pandi talle igasuguseid. Kuna ta kurtis suure unevajaduse üle, raviti ka uneapnoed.

Kord tuli Henn aga hea sõbra juubelipeolt ja tundis, et ei suuda enam püsti seista. Tasakaal kadus täiesti ära. Poeg kutsus kiirabi ja Henn sõidutati haiglasse.
Tallinnas tehti talle põhjalikud uuringud ja avastati paremal pool ajus kanamunasuurune ajukasvaja. Edasi läks kõik kiiresti ning operatsioon, mille tegi doktor Leiner, õnnestus väga hästi.

Ehkki algul oli mure, et vasak pool võib jääda halvatuks või jutt segaseks, seda õnneks ei juhtunud. Operatsioon oli nii edukas, et Henn pole vajanud isegi lisaravi kiirituse või keemia näol. “Minu südamlik ja siiras tänu kuulub doktor Leinerile, väga hea käega arstile,” ütles Henn.

Tänaseks päevaks on pisukene osa kasvajast küll tagasi tekkinud, kuid nagu Henn ütleb, see teda ei häiri. Kuna ta on juba vanemas eas inimene, kasvab see aeglaselt ja opereerida poleks praegu mõtet.
Viiekümnendates eluaastates Antsul, kellel tänaseks päevaks on ajukasvaja opereeritud ja kes saab nii keemia- kui ka kiiritusravi, võttis õige diagnoosi saamine samuti aega. Ants kurtis tugevaid peavalusid, kuni lõpuks kukkus tööl lihtsalt kokku. Kui alguses arvati, et tegemist on insuldiga, siis hilisem põhjalikum uurimine näitas ajukasvajat.

Metastaasid olid jõudnud juba ajju

Marta, kelle poeg on nüüdseks kahjuks manalateele läinud, ütles, et tema pojal oli kolle neerudes, kuid metastaasid olid läinud ajusse. Poeg kurtis peavalu, vahel nõrkust ja tasakaalu puudumist. Ehkki lapsed üritasid poja haigust varjata, kuulis ema sellest ikkagi kolmandate isikute kaudu.

“Ta olevat seisnud, lauakell käes, ja öelnud, ise ringi vaadates, et ei tea, kus mu kell on,” meenutas Marta haiguse esimesi ilminguid, lisades, et samuti muutus poja kõne segaseks. Kompuuteruuringuga saadigi teada, et vähikolle on organismis kusagil mujal, kuid siirded on jõudnud ajju. Tallinnas sai poeg kiiritus- ja keemiaravi, ent kaks raviseanssi jäi tegemata, kuna organism poleks enam vastu pidanud. Arst oli öelnud, et pead ei tasu opereerida, sest siirded on nii tähtsate organite juures ja mees võib pimedaks jääda. Poeg pidas vastu ligi aasta…

Ajukasvaja tekkepõhjused on teadmata 

Kommenteerib dr Mihkel Leiner.

Viimastel aastatel on ajukasvajate sagedus hakanud tõusma eeskätt seetõttu, et nüüdisaegsed diagnostikavõimalused on paremad. Praegu on igas maakonnakeskuses kompuutertomograafid ja võimalik teha kõigile ajukasvajakahtlusega haigetele täpsed uuringud.

Võib ka juhtuda, et kasvaja avastatakse juhuleiuna, kuna patsiendil igasugu sümptomid puuduvad ja uuring on talle tehtud näiteks peaajutrauma tõttu.Ajukasvajate tekkepõhjused on teadmata. Ainult väga üksikud vormid on pärilikud. Eestis diagnoositakse aastas ca 200 esmast ajukasvajajuhtu ja esinemissagedus on umbes sama, mis teistes riikides, kus seda on adekvaatselt uuritud. Seega ajukasvajate profülaktika puudub ja neid ennetada pole võimalik.

Kuna ajukasvajad on harvaesinevad ja nende sümptomid samuti väga erinevad, on ainult haige kaebuste ja vaatluse alusel võimatu sellist diagnoosi panna. Kahtluse korral peab perearst patsiendi suunama neuroloogile, kes saab ta saata kompuutertomograafilisele uuringule. Kahjuks pole perearstil õigust haiget ise sinna suunata. Tuleb ka arvestada, et kompuuteruuringul saadakse küllalt suur kiirgusdoos, mistõttu pole see uuring põhjuseta soovitatav. Ajukasvajatest umbes pooled on pahaloomulised, mis paiknevad aju sees ja on infiltratiivse kasvuga. Need jaotatakse omakorda kolme staadiumisse, millest viimast võib nimetada ka ajuvähiks.
Teine pool on healoomulised, mis asuvad aju pinnal või ajupoolkerade vahel.

Peaajukasvaja sümptomid on väga erinevad ja sõltuvad sellest, millises aju piirkonnas kasvaja paikneb. Sagedasti on eriti noorematel inimestel esmaseks sümptomiks krambihoog. Vanematel võib esineda aeglaselt süvenevaid psüühikahäireid ja kõnehäireid või ühe kehapoole jõuetust, mis ei alga äkki nagu insultide korral. Võimalik on ka kuulmise langus või kaotus ühest kõrvast, tasakaaluhäired, nägemise halvenemine, eeskätt vaateväljade ahenemine.

Üks sümptom võib olla ka peavalu, enamasti hommikuti koos iivelduse ja oksendamisega. Ajukasvajate ravi on üldjuhul kirurgiline. Healoomulised ajukasvajad on enamasti võimalik radikaalselt eemaldada ja patsiendid paranevad täielikult. Operatsiooni risk sõltub kasvaja suurusest ja sellest, millises peaaju osas kasvaja paikneb. Operatsioonijärgselt jääb patsient neurokirurgi jälgimise alla ja paariaastaste intervallidega tehakse talle aju-uuringuid.

Healoomuliste ajukasvajate uuesti teke on harv. Pahaloomuliste kasvajate ravi on samuti kirurgiline. Eesmärk on kogu kasvaja maksimaalne eemaldamine. Paraku pole see alati võimalik – olenevalt piirkonnast, kus kasvaja paikneb –, kuna on oht, et patsiendi elukvaliteet võib oluliselt halveneda, ja sel juhul piirdutakse osalise eemaldamisega. Pahaloomuliste kasvajate korral rakendatakse alati operatsioonijärgset kiiritusravi ja kõige halvemate vormide korral ka keemiaravi.

Kahjuks tekivad pahaloomulised kasvajad sageli uuesti ja seega tuleb arvestada ka korduvate operatsioonidega. Pahaloomulistest ajukasvajatest täielikult terveneda pole võimalik ja me suudame ainult pikendada kvaliteetselt elatud eluaastaid, kuid muidugi on ka erandeid.

Kõik ajuoperatsioonid tehakse mikroskoobi all ja kasutatakse erinevaid navigatsiooniseadmeid kasvajate täpse asukoha ja piiride määramiseks, võimaldamaks kasvaja maksimaalselt radikaalse ja ohutu eemaldamise.
Ajukasvajaoperatsiooni järgselt mingeid olulisi piiranguid ei ole. Patsient peab vaid kindlate ajavahemike järel magnettomograafuuringutel käima, olenevalt kasvaja vormist. Raviprotsessi käigus on võimalik ka erinevat laadi neuroloogiliste sümptomite teke. Patsiendi elukvaliteet oleneb piirkonnast, kus kasvaja paiknes, ja üldiselt jääb see samaks, mis oli enne operatsiooni.

Vähisiirete sagedus ajus on viimase kümne aasta jooksul oluliselt sagenenud. Ka nende ravi on enamasti kirurgiline ja kiiritusravi. Ravi edukus sõltub sellest, kus paiknes vähi algkolle. Enamasti opereeritakse üksikuid metastaase, kui neid on rohkem, siis tehakse kiiritusravi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 7 168 korda, sh täna 1)