NINASARVIKPÕRNIKAS: Esmaspäeval Lõukülas nähtud põrnikas on Saaremaal suhteliselt haruldane. Foto: Erakogu
Sõrves Lõu külas elaval taluperel oli elavust küllaga, kui peremehe ekskavaatorikabiini eksis ninasarvikpõrnikas, kes pole siinmail just igapäevane külaline.
“Lükkasin öösel ekskavaatoriga natuke veel pinnast siledaks, kui järsku oleks läbi lahtise akna justkui varblane silmaauku lennanud,” rääkis esmaspäeval tavatult suure põrnikaga aset leidnud kohtumisest talunik Egon Sepp.
Üsna ruttu sai selgeks, et ootamatu sissetungija polnud sugugi lind, vaid hoopis üks ilmatu suur putukas, kellesarnast polnud Lõu talupere varem kohanud. “Ta on ju tikukarbi pikkune peaaegu, see oli lihtsalt kohutav,” ei varjanud Sepp oma elevust.
Õnneks jäid mõlemad osapooled kokkupõrkes terveks, tõsi, põrnikas oli mõnda aega siiski uimane. “Panime ta õue kivi peale ja siis, pärast 15 minutit toibumist ajas ta tiivad laiali ja lendas minema,” ütles talunik, kes uimasest põrnikast ka mõned ülesvõtted tegi.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi tõdes, et tegemist oli tõepoolest ninasarvikpõrnika (Oryctes nasicornis) emase isendiga. “See liik on meil Eestis, sh Saaremaal suhteliselt haruldane, sest tema vastsete kasvamiseks vajalikku elukeskkonda jääb üha vähemaks,” tõdes Talvi. Põrnikas vajab elamiseks suures koguses lehtpuukõdu vanas loodusmetsas, vana lagunevat saepuru-koorepuru või muud lagunevat taimset materjali, näiteks komposti.
Vastsed peavad Talvi sõnul saama sellises keskkonnas rahulikult areneda 3–4 aastat. Nime on põrnikas saanud isase pea eesosas laubal kaarduva uhke ja silmatorkava sarve järgi.
Ain Lember, Kertu Kalmus
Loading ...
ja see on uudis?
mul koer mängis kodus ühe sama liigi sarvilisega!
Mina mäletan sellist oma lapsepõlvest, väga põnev oli kui ta leidsime. Siit loost selgub ka kui oluline on puutumatu loodus. Pole vaja kõiki metsaaluseid lagedaks kraapida, las vedeleb oksarisu ja kõduneb seal rahumeeles mitmeid aastaid, sest neid eluvorme, kes sellist keskkonda vajavad, on rohkemgi. Kahju kui see põneva välimusega põrnikas meilt ära kaoks.
on jull jah uudis,
Ei tea, mis seal imelikku – leidsime eelsmisel aastal Suur-Sadama poe juurest sellise….
Siiani on meil alles :D
Teil on keeletoimetaja puhkusel, jah?
Meil selliseid kompostihunnikus mitu tükki igal aastal. Mis haruldus see on. Nii naljakas, et kui inimene leiab mingi putuka, siis kohe helistab ajakirjanikule. Egon meil juba igapäevaselt ajaleheveergudel.
neid koos kompostiga kasvumajja toonud ja üks isend oli ka tõeliselt uhke sarvega. Põrnikate maailmas ikka tõeline iludus , imetlesime jupp aega kuni ta lõpuks minema ronis.Aga Egon on jah kuidagi tihe külaline leheveergudel….varsti kuuleme vist jälle kadunud (varastatud ) lammastest, nood pidavat pidevalt aiast väljas käima.
siuke asi on leitud minul isiklikult juba oma paar aastat tagasi.. ja siuksed putukad tulevad virtsahunnikust.Ei nimetaks seda haruldaseks
sitasitikas on selle põrgulise nimi!