Aeg-ajalt loen kohalike omavalitsusjuhtide seisukohti, et inimeste liikumine Saaremaalt Tallinna või välisriikidesse on loomulik protsess, mida ei ole võimalik mõjutada.
Mina seda ei usu. Mina usun, et paljud inimesed jääksid Saaremaale elama või tuleksid siia tagasi, kui neil vaid see võimalus oleks. Noored lahkuvad saarelt, et õppida, uusi kogemusi ja elamusi saada, kuid 10–20 aasta pärast hakkab neid tagasi Saaremaale tõmbama. Haritud ja oskustega parimas eas inimesed tahavad tagasi tulla, aga ei saa, sest siin pole neile tööd ega võimalusi areneda. Seepärast meie elanikkond väheneb ja vananeb.
Diagnoos juba pandud
Seega on meile diagnoos juba pandud – “Vabandage, teil on vähk! Teil on valida – kas kohene operatsioon või aeglane piinarikas surm!”. Operatsioon teeb küll haiget ja sellest välja tulemine võtab natuke aega, kuid pärast seda on lootust tervena edasi elada. Me võime küll ravimtaimedest abi otsida, kuid see on olukord, kus ka Vigala Sass teid kirurgi noa alla saadaks.
Olen üks nendest inimestest, kes on veendunud, et Saaremaa omavalitsused peaksid ühinema üheks omavalitsuseks. Miks? Lihtsalt sellepärast, et praegused väiksed omavalitsused ei ole enam võimelised Saaremaa arenguks midagi ära tegema. Pingutatakse, et praegust olukorda säilitada, sest arenguks ei olda enam võimelised. Seda mitte sellepärast, et vallaametnikud ei oska või ei viitsi, vaid kogu valla eelarve läheb sunnitud kulude katteks. Vallamaja ja kooli ülalpidamine ning teede hooldus võtab pea kogu raha. Valdade liitmisel vabaneks juhtimis- jms kulude arvelt raha ka mitmesugusteks arendusprojektideks.
Tuleb aru saada, et aeg on edasi läinud ja võimalused omavalitsustega asjade ajamiseks on muutunud. Enam ei pea arvestama, et valla äärealadelt jõuaks tööpäeval hobusel tunniga vallamajja. Tänapäeval saab omavalitsusse sõita autoga või asjad korda ajada interneti kaudu või helistades. See tähendab, et väikevaldade sellisel kujul ülalpidamine on luksus, mida tegelikult vaja ei ole ja mida me endale lubada ei saa.
Mul on raske mõista argumente, et valla piiride muutmisel kaob kohalik identiteet. Kas siis inimesed määravad ennast vallamaja asukoha järgi? Jääb ju Leisi elanik Leisi elanikuks ka valdade liitumisel. Samuti on kummaline kuulda linlaste ja maainimeste kartusi. Kuressaarlased arvavad, et linna tulud, mis on ju suuremad kui valdadel, jagatakse nüüd valdade vahel ära ja linnaelanikud jäävad kaotajaks – teed hakkavad lagunema ja toetused vähenevad. Vallarahvas omakorda kardab, et linn võtab investeeringuraha tugevama õigusega endale, sulgeb väikesed koolid, raamatukogud ja kultuurimajad ning maainimesed jäävad selgelt vaeslapse ossa.
Kas siis tõpoolest peetakse teisi saarlasi – oma naabreid, töökaaslasi, sõpru ja sugulasi – nii alatuteks, et nad võimalusel sulle kohe noa selga löövad? Ei ürita ju Pihtla Kõljalat ja Sandlat välja suretada, sest vallamaja asub Pihtlas. Ühinenud omavalitsuse juhid valitakse kogu saare elanike hulgast ja meil on võimalus valida inimesi, keda usaldame. Millest siis sellised kartused? Saaremaa elu on kõigis muudes valdkondades juba omavahel nii seotud, et on viimane aeg lõpetada valitsemiskorralduse kunstlik killustatus.
Iseenesest õnne ei tule
Kuidas valdade liitmine siis õnne meie õuele ja rahva Saaremaale elama toob?
Ega valdade liitmine automaatselt toogi. See annaks omavalitsusele suurema jõu kujundada elu nii, nagu me seda ise soovime. Suuremal vallal oleks jõudu mõjutada riigi ja ametite otsuseid – oleks vaid julgust otsustada ja tegutseda. Me ei peaks enam nukralt pealt vaatama, kuidas kaovad kool, päästekomando, postkontor jne. Selle asemel saaksime ära kasutada võimalusi, mis me riigis praegu detsentraliseerimisega avanevad. Näiteks valmistada ette mereakadeemia Kuressaarde kolimist või tuua Saaremaale kohtute registriosakond ja Eesti Interneti SA. See tooks siia otseselt sadu töökohti ja annaks kaudselt tööd veel sadadele.
Samuti võiks näiteks ehitada Orissaarde tööstuspargi, Mustjalga ettevõtlusinkubaatori, Nasvale jahtide talvise hoiustamise ja hoolduse kompleksi ning Kihelkonnale maalikunsti- ja fotograafiaateljeed. See on see, mis elu edasi viib. Seni peame aga omavalitsuste ülimaks saavutuseks pidama Euroopa raha eest järjekordse kergliiklustee rajamist, mis on ka kindlasti vajalik, kuid üldise arengu seisukohalt mitte päris see. Tööd ja arenguvõimalusi see Saaremaale ei too.
Võib-olla mõtlen ma noore mehena liiga suurelt ja tahan liiga palju, kuid päris kindlasti ei taha ma vaikselt istuda ja loota, et äkki läheb iseenesest paremaks. Imedesse võib ju uskuda, kuid jumal aitab ikka neid, kes ise ennast aitavad. Seepärast ma olengi kindel, et Saaremaa valitsemiskorraldust tuleb muuta. Ma lihtsalt keeldun välja suremast.
Taavi Kurisoo
Saare maavalitsuse ühistranspordinõunik
nii hea siidine moos valgus kõrva.
et siis valitsemiskulude arvelt annab nii palju kokku hoida? Aga koondagem siis kogu eesti Tallinna linnavalitsuse alla, ega sellest saare, mulgi või võro identiteet kao et omavalitsus Tallinna linnas asub :D ja kokkuhoid oleks veelgi mastaapsem.
mida suurem pott seda lahjem supp.juba praegu on probleeme valdade kaugemate nurkadega, ei sõida seal bussid ei lükata seal talviti päevade kaupa teid lahti, ja arvata, et üks suur omavalitsus suudab äärealad keskustega paremini liita on naiivne. praegu tunneb vallavalitsus oma valla inimesi nime ja nägupidi, teada on probleemid ja vajadused.jutt on autoril ilus aga nagu ikka enne valimisi. ainuke probleem, et kangesti üldsõnaline ja ümmargune. rahvas tahab konkreetseid, selgeid visioone, nämmutamine ei vii kuhugi, lihtsalt tekitab tülpimust.
ise ka usute, kohtute registriosakond saaremaale siis kui vallad ühinenud on, kas muidu ei saagi??? maakondliku (mustjala) ettevõtlusinkubaatori saab ka kov-ide ühisprojektina teha nagu ka maaligalerii ja tööstuspargigi. kes teil seda tööstusparki praegu keelas teha? sellistele näidetele ei maksa toetuda. muidugi on hea idee koondada töökohad (kov-id kaotada), kusjuures need inimesed lahkuvad saarelt tallinna uutele töökohtadele, sest kes jääks ootama siis mereakadeemia kolimist või mis siin eespool näitena toodud oligi.
valitaksegi ühinenud kov-ide juhid kogu saaremaa pealt, kuid arvestades inimeste arvu, siis linnalised piirkonnad on suuremalt esindatud ja suure kov-i seisukohalt pole mõtet ääremaad arendada.
ja veel, natuke nalja ka, vaatasin, et artiklile on alla kirjutanud ühistranspordinõunik, kes siin jutu sees on poetanud sellise lausekese: “Tänapäeval saab omavalitsusse sõita autoga…” :)))))) saab-saab.
Lugupeetud hahaa
Kas keski või miski kohustab valdadel koostööd teha? Valijad äkki? Kui palju on väikevaldadel maakonnaüleseks koostööks tegelikku ressurssi?
Valdade vabatahtlikule koostööle saab loota vaid elukauge naiiv. Irvitage aga terviseks!
hahaa kommentaar lähtub reaalsest olukorrast.
Hetkel on omavalitsuste liitmiseks võetud tõmbekeskuste mudel.
Kiisleri pakutud mudelid olid:
Minivaldade Eesti — midagi ei muutu.
Omavalitsusliitude Eesti — no ennem teevad Kaarma ja Kuressaare oma omavitsusliidu, kui hakkad ääremaadega üht asja ajama.
Kahetasandiline Eesti — (täiesti normaalne ja toimiv) lahendus, mis oli enne 1993 aasta haldusreformi.
Kihelkondade Eesti — halloo, kalendrissevaat!!!
Tõmbekeskuste Eesti — see, mida nüüd tahetakse teha.
ja
Maakondade Eesti — see, mida Kaasiku meretarkuse seltskond ajab segi Tõmbekeskuste Eestiga!!!
Asjad, millest kirjutab maavalitsuse Taavi Kurisoo, pole üldse seotud omavalitsustega, sest Tõmbekeskuste Eesti mudeli kohaselt “Maavalitsus jätkab maakonna tasakaalustatud arengu ühe tagajana ning riigiasutuste tegevuse koordineerijana maakonnas”</i.
Vallad Viljandi linna ümber liitusid Viljandi rõngasvallaks — Riigikogu pidi muutma kohe nelja seadust, et Viljandi maavalitsus ei rikuks seal nüüd seadust.
Üks nendest seadustest oli näiteks Ühistranspordiseadus — alles peale Viljandi valla pärast tehtud seadusemuudatusi on ka Saare maaviletsusel õigus riigi raha kulutada Kuressaare ja Kaarma ühistranspordile!!!
Arvamusavaldusena respekteeritav jutt. Kahjuks vähese kogemusega kabinetiinimese seisukohad.
Kogu euroopa probleem olevatki kõrgelt makstud kabinetiinimesed, kes elust kohtadel suurt ei teagi, aga kujundavad seisukohad. Ega nad ju rumalad ei ole, aga elust kaugel ja nii kaob asjast hing ja sära.
Lätlased tegid suured omavalitsused, aga see ei peata inimeste lahkumist.
Veel enam – KOV-i ametnike arv on Lätis nüüdseks suurem kui enne valdade liitmist!
Lora puha, et sureb välja, Saaremaa õitseb ja õilmitseb hetkel paremeni, kui kunagi varem. Au reformistlikule valitsusele, on lõpuks ometi saabunud õnn meie õuele, täitnud meie õued ja kambrid lastega ja lubanud kõik maalapid põldudeks harida. Pikki, pikki aastaid sulle kallis fooliumimees Andrus!!!
Küll sina Volli ikka võid!!
Seda tarka juttu ei ole siin keegi kuulamas. Ei need “parunid” ole valmis loobuma ühestki oma hüvest. Kujutage ette, mida see praegune vallaametnike kamp (enamus neist) siis tegema hakkab. Esiteks, suur osa neist ei ole suuteline ning võimeline tööd tegema ja teiseks, sama suur osa ei viitsi lihtsalt tööd teha. Mis viga praegu päeva õhtusse “vedada”. Mine ükskõik millisesse valda – kohvi lõhn ei vaibu seal hetkekski ja üks “tantalanta” jutt käib hommikust õhtuni.
nii täpselt ongi ja neli aastat saab veel lohistada vähemalt.naera puruks.
” Huvitav-huvitav”, ütleks revisjonikommisjoni esimees. Nüüd (on) äkki linnal raha, kut hobsepabulaid hipodroomil(?!?) – siiani on kuulda vaid ükest pekki läinud investeeringust teise järel ja ma miskipärast arvan, et kogu ülejäänud saaremaa ei ole mitte vaimustuses sellest, et linnasakste puussepanekuid kinni maksma hakata – iga tolkam söögu oma kokkukeeratud supp ISE ära! Mis puudutab aga eelmises kommentaaris mainitud “tantalantat”, siis see on juba vallaelaniku teha, kas sügisestel valimistel tahab ikka samu kohvitavaid pläralõugu, või otsustab mõne tegija kasuks – valik on SINU!
see,et veel 4 aastat saavad eesrindlikud ja mõtlevad ja hoolivad eelarvet liigutada kui oma erafirma raha-on tõesti arutu tegu ja liigne aja venitamine.
Lugedes kommentaare, tuleb meelde anekdoot sellest kuidas dinosaurused väljasurid.
Elu Saaremaal hakkab tõesti välja surema aga mitte kohe vaid tasapisi ja selle põhjuseks on töökohtade puudus ja meie üliväikesed palgad. Tööandjad teavad, et kui keegi väikse palga tõttu töölt lahkub, siis asemele tuleb mingi aja pärast uus töötaja ja sama palgaga, ainuke asi, et sellega läheb veidi aega. Selleks uueks töötajaks on inimene, kes on maalt linna kolinud või üritab veel maa ja linna vahet sõita. Mõne aja pärast veendub, et see ei tasu ennast ära ja suundub mandrile või lähivälismaale tööle ja nii see karusell siin praegu töötab, kogub aina kiirust juurde.
Lisaks sellele lahkub Saaremaalt iga aasta gümnaasiumite lõpetajad, kes enamuses peale eriala omandamist mandrile ka tööle jäävad, vaid vähesed tulevad siia tagasi.
Oma lastelt olen küsinud, et kas nad ei taha siia tagasi tulla aga vastus on ühene, tuleks rõõmuga, sest siin on rahulikum aga sellest tähtsam on saadav hea sissetulek, mis siinsed pea kolm korda üle löövad. Kui ikka naisterahvas pea poolteist tuhat teenib ja meesterahva palk kahe tuhande piiri jääb, mida sa paremat tahta oskad.
Mulle väga meeldib ühe lõuna eesti tööandja ütlus, et ma pean samaväärset palka oma töölistele maksma, millega ma ise normaalselt välja tulen ja mees maksab oma töölistele kahetuhandelisi palku.
Ei aita siin loosungid, et liidame valdu ja loome tööstusparke, muidugi vallad tuleb liita, sest muidu ootab väikevaldu puhas pankrott aga on ka vaja ideid ja ideed peavad olema suured, et elu siin väljasuremisest päästa!
Taavi Kurisoo kirjutas: “…Selle asemel saaksime ära kasutada võimalusi, mis me riigis praegu detsentraliseerimisega avanevad. …”
?????
Mida me riigis siis detsentraliseeritakse?
Isegi Taavi Kurisoo kirjutis ise on ülistuslaul tsentraliseerimisele — omavalitsuste liitmisele! Tõmbekeskuste mudeli puhul ‘Me ei peaks enam nukralt pealt vaatama, kuidas kaovad kool, päästekomando, postkontor jne’, sest siis näeksime kuidas kool, päästekomando, postkontor jne kolivad kohe laulu saatel tõmbekeskustesse — see ju nende valdade liitmise tõmbekeskuste mudeli idee ongi! Leisi päästekomando likvideerimisega ju tugevdati tsentraalsete komandode elupäästevõimekust, Kaarma kooli likvideerimisega ju tugevdati tsentraalset Aste kooli, postkontoritel on ju ainult üks tsentraalne telefoninumber jne jne
Miks ei saa aga neid häid asju, millest Taavi Kurisoo kirjutab, teha juba täna kas Saaremaa omavalitsuste Liidu või Saare Maavalitsuse tasandil?
Sest mõlemad on maakonna mastaabis teovõimetud moodustised (rõngasvald Kaarma ja tõmbekeskus Kuressaare ei ole SOLis — kriitiline mass puudub) — SOL on ikka veel Kaido Kaasiku nägu ja Maavalitsus on juba Kaido Kaasiku nägu!!!
PS. Tore oleks, kui Saare maavalitsuse ühistranspordinõunik tegeleks ka töö asjadega, näiteks suve algul kirjutab ajakirjanduses, et seoses Sõrve mnt ehitusega ei kehti busside liinigraafik ja Sõrve maanteelt Kuressaarde sõitvad bussid sõidavad peatustest välja umbes veerand tundi VAREM, et ÕIGEKS AJAKS tõmbekeskusesse jõuda — maakonna ühistranspordisüsteem on ju üles ehitatud tsentraalselt ja see tsenter on Kuressaare! Mehe, kes tahab ”Saarlase soodustus parvlaevaliiklusest maakondlikku bussitransporti” ümber tõsta, jutt ei ole adekvaatne, vaid tüüpiline Kaasiku “meretarkuse kohvilaua” seosetute uitmõtete kogum.
http://meiesaaremaa.ee/esitatud-ideed/saarlase-soodustus-parvlaevaliiklusest-maakondlikku-bussitransporti/
Omavalitsejad on siia kommentaariumisse jälle si..le tulnud, aga artiklis on deteilide kallal norimata täiesti öige jutt. Kui laev on uppumas, siis visatakse ka kõigepealt ballast üle parda, et inimesi päästa ja Saaremaa esimeseks ballastiks on puudulikud omavalitsused, kes söövad rahva raha mitte midagi vastu andmata.
Raha on riigil pidevalt vähe ja millekski ei jagu..
Huvitav, kui palju nö. “sotsiaalseid”, tegelikuses toimivaid töökohti on riik juurde tekitanud Eesti suurematesse linnadesse viimase 5 aastaga, eelkõige muidugi Tallinna seoses erinevate riigistruktiiride reorganiseerimistega ? Ei huvita udu töökohtadest, mida aeg-ajalt riigiametid ilusa pildi loomiseks koondavad ( tegelikkuses täitmata töökohad). Mõistlik oleks koos valdade ühinemiste ja kokkuhoiu taustal tõelisel “rahapõletajal” ehk riigil oma paljudest ebaefektiivsetest ( nimetaks – sotsiaalsetest) töökohtadest loobuda.
ära klähvi ja otsi mõni teine teivas kuhu sirtsutada ! Vähihooaeg tulemas, pardaäär on sinu jaoks üsna ligi :)
Kelle suunas need elukutselised ametnikevihkajad siis oma vahkviha suunavad, kui Eesti riik üheks Tallinna-kunnaks lõpuks formeerub?
Heade mõtetega ülespuhutud riigiametnikuna peaks loo autor, edaspidi “soolapuhumise” asemel näitama eeskuju – alustama ettevõtlusega ja maksma töötajatele konkuretsivõimelist palka. See oleks mehe tegu ja viib Saaremaal elu edasi.
Riigikogua ja kogu valitsusaparaadi töötajate sissetulek peaks olemA SÕLTUV MEIE KESKMISEST PALGAST. Kui töömeehe palk ei tõuse märgatavalt ei tohiks ka riigiametnike palk tõusta.
Masendavalt paljud kommentaatorid ei ole valmis muutusteks. Tänapäeval on internet, autod ja meenutage, mitu korda tavaline kodanik üldse aastas vajab vallamajja minekut. Või teeks igasse tallu oma valla? Kohe mitu maksurahast palka saavat inimest ja töötus ka väheneb. Aga kahjuks maksuraha tekib ikka minusuguste maksudest ja kulutaksin selle parema meelega mujale, kui ebaefektiivsele KOV majandamisele. Hetkel tundub Saaremaal elu tagurpidi minevat, noortel puudub võimalus tagasi tulla, samas ka vanemad siirduvad mujale tööle.
Ja pärast “reformi” läheb kohe kõik paremaks?
Tänastele ääremaadele ja vallakeskustesse tekib massiliselt töökohti ja noored, tööealised tormavad Saaremaale neid täitma? Unistada ju võib. Aga ma ennustan et kõik jätkub vanaviisi, maapiirkond tühjeneb vaid kiirenevas tempos.
Ainus mis muutub – võim koondub veel väiksema rühma kätte. Ja näib, et see on ka ainus tõsiseltvõetav eesmärk.
” Omavalitsusse saab sõita autoga . . . ” saab saab! Minugipärast sõida vei elikopteriga kui seuke asi juhtub majapidamises olema. Ma läheks parema meelega siiski see kolm kilomeetrit soome kelguga talvel või rattaga suvel.
nõus
pealegi vallavalitsus, avalik teenindus ja vallamaja on täiesti erinevad asjad; st. ühe kaotamine ei tähenda automaatselt teise kaotamist.