Kasesalu mahetalu tutvustas maasikakasvatuse saladusi (2)

Kasesalu mahetalu tutvustas maasikakasvatuse saladusi

MAASIKAKÜLV: Veeve Kaasik näitab taimede istutamist. Foto: Meelis Kalev

Tänavune aedmaasika hooaeg on möödas ja marjakasvatajad mõtlevad järgmise peale. Kuidas saada mahepõllult ilusaid ja maitsvaid maasikaid, rääkis ja näitas perekond Kaasik oma Kasesalu mahetalus korraldatud maasikakasvatajate koolitusel.

Kohale oli tulnud üle ootuste palju huvilisi mitte ainult Saaremaalt, vaid ka Ida-Virumaalt, Valgamaalt ja Pärnumaalt. Talu õdusas aias oli sisse seatud “loengusaal” kõige sinna kuuluvaga. Osavõtjatele jagati maasikakasvatuse kohta õppematerjale. Kasesalu talu perenaine Veeve Kaasik on suurte kogemustega taimekasvatuse konsulent ja koos abikaasa Valduriga sai koolitus korraldatud.

Veeve rääkis kõigepealt, kuidas nad rajasid praktiliselt tühjale kohale oma talu, algul lüpsikarjaga ja kui aastal 1993 asutati marjakasvatusühistu, riskisid ette võtta maasikakasvatuse 1,7 hektaril. Aja jooksul ühistu hääbus, kuid Kaasikud jätkasid mahemaasikate tootmisega, müüvad marju edukalt Kuressaare turul. Kogu töö tehakse oma perega, kiirel ajal on abiks ka mandril elavad täiskasvanud tütar ja poeg. Peretütar Kailil on annet disaini alal ja ta on kujundanud OÜ Kasesalu Mahetalu logo, pitsati, visiitkaardid ja kodulehe internetis. Tema aitas ka koolitust korraldada. Perepoeg aga kavatseb samuti mahetalu pidama hakata.

Praegu on Veevel ja Valduril maasikaid 0,3 hektaril, kuid kavas on suurendada pinda uuesti 1,7 peale, sest mahemaasikad on nõutud kaup ja uued sordid ning tänapäevane agrotehnika tagavad edu. Populaarne sort on praegu Polka, magus ja erkpunane tiheda viljalihaga mari sobib nii värskelt kui ka sügavkülmutatult lauamarjaks. Kuid ka sordid Honeoye, Rumba ja Sonata levivad kiiresti.

Talus ei kasutata mürkkemikaale ega mineraalväetisi, umbrohtu tõrjutakse külvikordade abil ja peenrakile kasutades, väetiseks on laudasõnnikukompost (selleks peetakse ammlehmi). Igal kevadel riisutakse kuivanud lehed maasikapeenardelt tiheda plastmassrehaga kokku, pühitakse kõva harjaga kilepealne puhtaks ja kogu rämps põletatakse kohe ära. See lihtne võte on üks osa haiguste- ja kahjuritetõrjest. Haigusi vähendavad ka õigesti valitud eelviljad külvikorras. Kahjureid peletatakse igasuguste bioloogiliste leotistega, millega pritsitakse vajaduse korral. Häid tulemusi annab küüslauguleotis.

Väljaminekut ei tohi karta

Veevel on tore lause: “Lase ühel eurol minna, et teine saaks tulla!” See kehtib just õige investeerimise puhul, et töö oleks kergem ja tulemused kasumlikud. Nii on Kaasiku pere soetanud vajalikud masinad ja seadmed. Traktor koos põlluharimisriistadega on taluperemehel Valduril õigel ajal omast käest võtta, kiletamisseadme laenutab sõbramehelt. Rootsist osteti universaalne ratastega raam, millel istudes saab maha panna peale maasikataimede ka kõiki teisi köögivilju, rohida ja saaki korjata. Maasikate istutamisel kasutab ta spetsiaalset metallist spaatlit. See on eriti hea just frigotaimede jaoks.

Maasikate müümisel kasutatakse kahepoolset kaalu, et ka ostja näeks näitu. Pakend on samuti väga tähtis: Kasesalu mahetalu kilone maasikakarp on puitlaastust, sellel on ettevõtte tempel. Ostja saab ka kodus vaadata, see kutsub uuesti ostma. Kõik need asjad ei ole odavad, kuid lõppkokkuvõttes tasuvad ära. Igasuguseid väikesi tööriistu on Kaasikud ka ise valmistanud, et tööd hõlbustada. Kõiki neid näitas Veeve koolitusel ning soovitas järele teha. Isegi selle kalli välismaise istutusraami tegemisega saaks metallitööga sina peal olev mees hakkama.

Koolitusel tekkis elav mõttevahetus. Kõik olid väga rahul, et selline sisukas õppimisvõimalus otse maasikakasvanduses teoks sai.

Koolitusi võiks rohkem olla

“Ega marjakoolitust ole sageli,” mainis Kaili Maasikmäe, kes Ida-Virumaal maasikatega hobikorras tegeleb ja kavatseb nüüd kasvupinda suurendada. Alustada tahab ka Kaie Väljak Pärnumaalt, kes muide saabus kohale hääletades.

Peeter Luik Valgamaalt tuli kogu perega. Nad kasvatavad praegu Polkat, Sentat ja Sonatat poolel hektaril, kuid põua tõttu oli saak kehvake. Koolituselt sai pere uusi mõtteid ja ei heida veel meelt, sest on ju ka kilealuse voolikuga kastmisvõimalus olemas.

Kile kasutamise eeliseid nägid koosolijad oma silmaga – marjad olid puhtad, umbrohtu peenardel ei olnud, ei tekkinud soodumust hallituseks. Pealegi on kile odavam kui peenrakate. Varajase marja saamiseks pannakse kevadel katteloor peenarde peale. Kui seni oli Kasesalu talus loori kinnitamiseks kasutatud tavalisi põllukive, siis nüüd on nutikas Veeve ka siin leidnud kergema lahenduse, ostes meetripikkused tugevast tehiskiust kootud liivakotid katteloori servade fikseerimiseks. “Investeerimine mitme aasta peale tasub ära ja oma tervist peab ka hoidma,” õigustab ta kallite, kuid vastupidavate abimaterjalide soetamist.

Õppepäeva võttis Veeve Kaasik kokku lausega: “Kui tänase koolituse järel tuleb kasvõi kaks maasikakasvatajat juurde ja mõni oma pinda suurendab, on eesmärk saavutatud!”

Aili Kirst

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 951 korda, sh täna 1)