Seadusemuudatus kõiki omastehooldajaid aidata ei pruugi (2)

Tulevast aastast kehtima hakkav seadusemuudatus ja Euroopa Liidu raha eest toetatavad teenused võivad osa omastehooldajate koormat kergendada, ent kõiki aidata ei pruugi.

1. jaanuarist jõustuva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatusega muudetakse tööotsijana arveloleku tingimusi. “Uuest aastast saab omastehooldaja tööellu naasmiseks võtta end tööotsijana arvele ka siis, kui valla- või linnavalitsus maksab talle hooldajatoetust,” ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld.

Edendamaks omastehooldajate töö- ja pereelu ühitamist, kavatseb sotsiaalministeerium Euroopa Sotsiaalfondi rahast järgmisel programmperioodil toetada ka päevahoidu, et puudega isikute hooldajad saaksid tööle minna.

“See on kasulik inimeste majanduslikule toimetulekule, et tööealised ja -võimelised inimesed ei peaks hoolduskohustuse tõttu tööotsingutest ja töötamisest loobuma,” on sotsiaalminister Taavi Rõivas öelnud.

Järgmisest, 2014.–2020. aastat hõlmavast eelarveperioodist on hoolduskoormuse vähendamiseks planeeritud ligi 40 miljonit eurot. Hoolduskoormust vähendavate teenuste nimekirja kuuluvad näiteks koduhooldus, päevahoid, hooldusabi (sh intervallhooldus nii kodus kui ka asutuses), ööpäevaringne hooldus, nõustamine, sotsiaaltransport, häirenupu teenus, isiklik abistaja, tugiisik, keskkonna kohandamise nõustamine ning virtuaalsed teenused, näiteks telehooldus, mis võimaldab kombineerida hoolekande- ja tervishoiuteenuseid.

“See oleks väga vajalik samm, sest on inimesi, kes tahaksid kodust kasvõi korra välja saada ja kasvõi korra end inimesena tunda,” ütles tulevast aastast kehtima hakkava seadusemuudatuse kohta Lümanda valla hoolekandetöötaja Jelena Pšenitšnaja, kel ka endal olemas omastehooldaja kogemus. “Kui hooldaja on seni olnud nelja seina vahel ja tal pole võimalik kasvõi korraks poodi minna, siis ehk saab ta naasta tööellu, kuna päevahoidu rahaliselt toetatakse.”

Samas kahtles Pšenitšnaja, kas päevahoiu jaoks piisavalt kohti jätkub. “Ja kui paljud omastehooldajaist tööd otsima hakkavad – on ju maal tööd saada vähe ja linna käia kauge.”

Pšenitšnaja andmeil on Lümanda vallas hooldajaks määratud 25 inimest. “Puudega inimesi on meil 107 ja neil vähemalt üks pereliige või naaber, kes nendega tegeleb – seega on omastehooldajaid, kes iga päev töös ja rakkes, vähemalt 107.”

Kuressaarest mõnekümne kilomeetri kaugusel elav Mahta (nimi on naise palvel muudetud – toim) hooldab oma voodihaiget ema 2006. aastast. “Teen seda, saamata mingit raha, sest praeguste seaduste järgi sugulase hooldamist ei toetata,” tõdes ta.

Mahta leiab, et temal poleks seadusemuudatusest mingit abi.

“Tööotsijaks hakata ja tagasi tööle minna poleks mul võimalik – selleks ju töölt ära tulingi, et ema hooldada,” rääkis ta. “Paljud teised, kes kergemas olukorras, ehk läheksid tööle, eriti nooremad inimesed, sest kodus olemine on kaunis närvesööv asi.”

Ka päevahoolduse teenuse kasutamine oleks ema puhul välistatud, kinnitas Mahta. “Kuidas ta sinna päevahooldusele saada?” küsis ta. Mahta sõnul ei tuleks kõne alla ka see, et osa koormast võtaks enda kanda kodus käiv abiline. “Minu ema ei taha isegi oma tuppa ühtki võõrast inimest – mismoodi see võõras siis teda hooldada saaks? ”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 461 korda, sh täna 1)