Hädavajalik oskus: uppunu elustamine (4)

Hädavajalik oskus: uppunu elustamine

Foto: internet

Martin tõi Karli küll veest välja, aga nüüd ei oska enam midagi teha, seisab seal ja vahib mulle otsa. Karl ei hinga, tema huuled on lillad ja paistes veresooned moodustavad ta kehal tumeda võrgustiku. Tunnen, et veri kohiseb kõrvus, ja ma ei saa isegi aru, mida Martin mulle ütleb. Keegi peaks midagi tegema?
Ma pean vastutama, sest muidu Karl sureb ära. Ainult et mida ma tegema pean? Tal on vist vesi kopsus? Mis ma teen?

“Väga paljud inimesed ütlevad: minust ei saa esmaabi andjat, ma kardan, ma ei saa – tegelikult see on ju ka abi, kui helistate kõigepealt 112. Oluline on öelda täpne koht, kus te asute, seejärel öelda, kas tegemist on äkkhaigestumise või õnnetusjuhtumiga, kirjeldada olukorda ja kannatanu(te) seisukorda võimalikult täpselt,” räägib Kuressaare haigla kiirabiosakonna juhataja Mare Kirr.

Kuni kiirabi teel on, peab kannatanule esmaabi andma. “Oleme väga tänulikud neile, kes esmaabi annavad ja ei jäta kannatanut üksi. Kiirabi ei jõua kunagi kohale nii kiiresti kui vaja, sest kannatanu vajab tegelikult abi otsekohe,” ütleb Kirr.

Uppunu veest päästmine

Kui näed kedagi olevat uppumisohus, siis esiteks vaata, kas sul on abilisi. Mine veesolijat päästma ainult juhul, kui sa oled veendunud, et oskad hästi ujuda, jaksad uppuja veest välja tuua ja tead, kuidas uppuja vees käitub. Juhul, kui sul pole teadmisi ja oskusi uppuva inimese veest väljatoomiseks, siis võid sa ise ohvriks langeda ja ohvreid oleks koos sinuga juba kaks. Sellepärast hüüa appi veel kedagi, kes helistaks 112, teavitaks vetelpäästet (avalikud rannad) või tooks abi (ujuvvahendeid, köie vms).

Kui otsustad uppujat päästa, siis pea meeles:

• lähene uppujale selja tagant tema käte haardeulatusest kaugemalt;
• võta uppunul kinni kaenla alt ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale;
• aseta kannatanu kõvale pinnasele.

Olukorra hindamine

Alustuseks tee kindlaks, kas kannatanu ujus või hüppas vette ning sellest lähtuvalt vali elustamisviisid. Vette hüpanud kannatanul kahtlusta kaelatraumat ja sellepärast jälgi uppunu veest väljatoomisel, et ta pea, kael ja selg oleksid kaitstud ning ei liiguks. Kaelatrauma korral ei tohi hingamisteid avada pea kuklasse kallutamisega, vaid tuleb lihtsalt sõrmedega suu avada ning kannatanu keelt veidi allapoole suruda. Kontrolli üheaegselt nii kannatanu teadvust kui ka hingamist ning vereringet.

Aseta kannatanu lamama stabiilsesse küliliasendisse, kui:

•       kannatanu on teadvuseta, ent pulss ja hingamine on olemas;

•       esineb lõrisev hingamine;

•       on oht, et kannatanu võiks oksendada.

Küliliasend peab olema püsiv ja ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi! Väldi survet rindkerele, kuna see takistab hingamist ning jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede seisukorda. Kannatanu seisundit tuleks uuesti kontrollida iga natukese aja tagant, et vältida seisundi halvenemist. Ole valmis pöörama kannatanut elustamiseks tagasi seliliasendisse.

Teadvuse kontrolliks räägi kannatanuga. Kui ta vastab selgelt ja arukalt, siis on ta teadvusel. Kui kannatanu ei vasta, siis raputa teda kergelt ja näpista teda. Kui kannatanu ei vasta, kuid reageerib näpistamisele jäseme äratõmbamisega, siis on tegu pindmise koomaga. Kui kannatanu sellele kõigele ei reageeri, siis on ta teadvuseta.

Hingamise kontrolliks aseta oma põsk kannatanu suu lähedale. Kui tunned hingeõhu liikumist, rindkere tõuseb ja langeb korrapäraselt ja sa ei kuule mingit häält, siis kannatanu hingab vabalt. Kui hingamine on norskav või lõrisev, siis järelikult on hingamine takistatud ja tuleks avada ja puhastada hingamisteed ning panna kannatanu stabiilsesse küliliasendisse. Kui hingamine on harv ja ebakorrapärane, esineb ainult üksikuid sissehingeid (hingamine alla 8 korra minutis on juba vähe) või kannatanu ei hinga (õhu liikumine puudub ja rindkere ei liigu), siis tuleb teda elustada.

Pulssi tasub katsuda kas kubemearterist (otse püksikummi all) või kaelaarterist (2 cmkõrisõlmest paremal või vasakul), sest kui inimese vererõhk langeb, pole pulss randmelt tuntav. Kui südamelööke on minutis 45 või alla selle, saab aju liiga vähe hapnikku ning kannatanu pole võimeline end ise teadvusel hoidma – tuleb alustada elustamist.

Elustamise algoritm on 30 korda südamemassaaži ja 2 korda kunstliku hingamise kopsudesse sissepuhumist.

Kunstlik hingamine

•       Aseta kannatanu kõval pinnasel selili.

•       Kalluta pea kergelt kuklasse.

•       Eemalda suust nähtavad võõrkehad (nt lahtised hambaproteesid).

•       Aseta üks käsi kannatanu lõuale ja teine laubale.

•       Lükka pea kergelt kuklasse.

•       Sule kannatanu ninasõõrmed.

•       Pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu.

•       Puhu oma hingeõhk tema suhu.

•       Tõsta pea üles ja lase õhul välja tulla.

•       Korda sissepuhumist.

NB! Kui kunstlikku hingamist tehes kannatanu rindkere ei tõuse, kontrolli, ega suuõõnes pole mingit takistust või proovi korrigeerida pea asendit.

Kunstliku hingamise eriärasused kaelatrauma kahtluse korral:

•       kalluta kannatanu pead võimalikult vähe kuklasse;

•       sule oma põsega kannatanu nina;

•       pane oma suu tihedalt ümber kannatanu suu;

•       puhu kuni 2 s jooksul ja jälgi rindkere liikumist.

Kui kannatanu hingama ei hakka, ära tee üle kahe kunstliku hingamise katse, vaid jätka südamemassaažiga.

Kaudne südamemassaaž

•       Ole põlvili otse kannatanu kohal.

•       Käed tuleb panna peopäkkadega kannatanu rinnaku keskele, 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale.

•       Käsi tuleb hoida küünarvarrest sirgena.

•       Käed ei tohi kannatanu kehal üles-alla hüpelda, vaid peavad olema tema kehaga pidevas kontaktis.

•       Vajutada tuleb 30 korda järjest kiirusega 100x minutis (umbes 2 vajutust sekundis).

•       Soovitatav on massaaži lugeda kaasa kolmekümnest nullini, et rütm ei läheks sassi.

NB! Südamemassaaži vajutused on tugevad ning võib juhtuda, et nende käigus murduvad kannatanu ribid. Sellest ei tohi ära ehmuda – murdunud ribisid saab ravida, kaalul on endiselt elu. Jätka südamemassaaži.

Elustada tuleb seni, kuni saabub professionaalne abi ja elustamise üle võtab või kui kannatanu ise hingama hakkab ja vereringe taastub. 

Väldi lisaõnnetusi:

•       Ära püüa ette võtta kangelaslikke päästetöid ohtlikus olukorras. Hinda oma võimeid: kui ujuda ei oska, ära ürita uppujat päästa.

•       Haavade puhul kaitse ennast verega ülekanduvate infektsioonide eest kummikinnastega – kui neid käepärast pole, sobib näiteks kilekott või sall.

•       Võõrale inimesele ei tohi suult suule hingamist teha, sest nii võib nakatuda näiteks tuberkuloosi. Tundmatut elustades tuleks piirduda südamemassaažiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 874 korda, sh täna 1)