Muhu kalatööstuse hiilgus ja kurb lõpp

Muhu kalatööstuse hiilgus ja kurb lõpp

TÖÖPÄEV KALATÖÖSTUSE KONSERVITSEHHIS: Naised roogivad kala, mille järel see läbib praadimisliini. Foto: erakogu

Sel sügisel möödub 40 aastat Muhu kalatööstuse peahoone valmimisest. Tänaseks juba killustikuks jahvatatud hoone juubel ärgitas uurima, mis Nõmmkülas täpsemalt toimus.

Kala töötlemise ajalugu Nõmmkülas ulatub tagasi aastatesse 1940–1941, kui seal paar-kolm naist sadamas kala rookisid ja sisse soolasid. Pärast sõda tehti samasse randa suured presentbasseinid, milles soolati kala, tõsteti see siis serbakuga puutünnidesse ja müüdi Venemaa avarustesse.

1973. aastal sai Nõmmkülas valmis konservitsehh, mille toodang läks samuti valdavalt Eestist välja. Krooni tulles vahetusid Muhu kalatööstuse omanikud mitu korda. Praegune soomlasest omanik on lasknud enamuse hooneid killustikuks teha ja plaanib siiasamasse rajada spaa.

Arvepidaja, juhataja asetäitja, meister

Selliseid ameteid jõudis Nõmmkülas pidada Helga Peegel. Arveametnikuna asus ta tollal riigile kuulunud kalatööstuses tööle 7. aprillil 1954. Toona 24-aastane naine mäletab veel, et sel aastal oli vilets kalasaak. Kalurite toodud kala soolamine käis spetsiaalsetes presentbasseinides, millele oli küll katus peale ehitatud, aga seinu polnud. Räimed pumbati paadist vooliku kaudu basseini, lisati soolvesi ja segati mõladega läbi. Seejärel tõsteti kalad serbakuga puutünnidesse, kallati peale uus soolvesi ja kaanetati.

Hiljem valminud tsementbasseini mahtus korraga 3–4 tonni kala. Päevas käideldi 20–30 tonni. “Suur liit võttis kõik vastu,” muigas Peegel algusaastaid meenutades.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 853 korda, sh täna 1)