Priileivasööja pihtimus (21)

Autor:
Kalle Laanet
– 09/07/2013Rubriik: Arvamus

Suurel osal avalikkusel on väga selge arusaam, et üks riigikogulane on muiduleivasööja, suure palga ja kuluhüvitiste saaja ning turist peale selle. Kindlasti ei teki taoline arusaam tühjast kohast, kuid kogu riigikogu tegevuse tühikargamiseks pidamist ei saa ma õiglaseks lugeda.

Nagu iga aruandmise puhul, tuleb minulgi alustada numbritest. Riigikogu võttis ajavahemikul 14. jaanuar kuni 20. juuni 2013 vastu 84 õigusakti. Õiguskomisjonis, mille aseesimees ma olen, menetleti neist 12 ehk 14,3% kõigist vastuvõetud eelnõudest. Õiguskomisjoni ja keskkonnakomisjoni töökoormus olid läinud poolaastal suurimad.

Numbrid numbriteks, ometigi võiks lugeja hetkeks mõelda ajale, mis kulub sellise hulga väga erinevat valdkonda puudutava materjaliga tutvumiseks, teema endale selgeks tegemiseks. Muidugi oli mõne eelnõuga vähem, teisega rohkem tööd, kuid lihtsalt kolmandal lugemisel nuppu vajutamas käia mu südametunnistus ei luba.

Kaheksa tunniga toime ei tule

Ikka ja jälle pahandab avalikkus, et riigikogulased-muiduleivasööjad pidasid vaid pooletunnise istungi. Napile saalitööle on üldjuhul eelnenud aga mahukad ettevalmistused – koosolekud, kohtumised, töö materjalidega (ärge muiake, mõelge näiteks, kui palju aega võtab teil 150-leheküljelise eelnõu läbi töötamine!). Võin kinnitada, et südamega oma tööd tegevad riigikogulased ei tule toime kaheksa tunniga päevas.

Riigikogu liikme töö EI SEISNE riigikogu saalis nupule vajutamises. Kõigile nupulevajutustele eelnevad pikad ja pingelised arutelud ning vaidlused komisjonides. Mõningate eelnõude puhul toimuvad kuude pikkused diskussioonid nii ministeeriumide kui ka valdkonda puudutavate sidusorganisatsioonidega.

Näitena toon korrakaitseseaduse, mis võeti riigikogus vastu 2011. aastal, aga alles täna töötame õiguskomisjonis selle seaduse rakendusseadusega. Tegemist on korrakaitseorganite tegevuse ümbermõtestamisega ja valdkonna komplitseeritusest tulenevalt on rakendusseaduse ettevalmistamine justiitsministeeriumi eestvõttel olnud pikk protsess. Muudatusettepanekute tegemise tähtaeg on alles sügisel.

Olles täna eelmise riigikogu koosseisust ainuke, kes korrakaitseseadust ka siis õiguskomisjonis menetles, on mul topeltvastutus. Selleks, et eelnõu põhimõtted kolleegidele võimalikult mõistetavaks teha, viisime läbi eraldi seminari.

Seaduse järgi on riigikogu õiguskomisjon kohustatud kooskõlastama politsei- ja piirivalveameti peadirektori, päästeameti, kaitsepolitseiameti juhi kandidaadid ja riigiprokuröri kandidaadi enne valitsuse poolt ametisse nimetamist.
Sel poolaastal määratigi järgnevaks viieks aastaks ametisse päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning kaitsepolitseiameti uued juhid. Kõigi kolme isiku valiku puhul oli vajalik eeltöö, konsultatsioonid, taustade tegemised, et ametisse saaksid just need juhid, kes on võimelised järgmised viis aastat juhtima meie siseturvalisuse organisatsioone inimeste ootustele vastavalt.

“Mis teil häda puhkusel olla!”

Elame globaliseeruvas maailmas ja koostöö naaberriikide parlamentidega on ääretult olulise tähtsusega. Kevadel pidasime õiguskomisjoniga töökoosolekut kolleegidega Vilniuses; Läti parlamendi esindajatega oleme kohtunud Tallinnas konkreetsete teemade arutamiseks.

Riigikogu liikme töö toimub enamuse ajast väljaspool täiskogu istungeid. Suve hakul ei ole harvad kommentaarid, et mis teil häda, olete juba puhkusel! Reaalsus kipub olema teistsugune.

Reede, 28. juuni varahommikul naasin Bukarestist kahepäevaselt seminarilt, kus arutati parlamendiliikmete rolli võitluses inimkaubandusega. Taas arvab keegi, et “näe, sõidavad ja joovad kohvi!”, kuid väidan, et nii karmi teema puhul ei saavuta rahvusvahelise koostööta mingeid tulemusi. Veebruaris lõime parlamendis saadikurühma “Riigikogu liikmed inimkaubanduse ja vägivalla vastu”, millel on 13 liiget.

Väga sisulised töökohtumised toimusid eelmisel poolaastal veel Vilniuses, Madridis ja Londonis.

Poolaastasse jäid välisvisiidid Indiasse, Sri-Lankale ja Taiwani, toetamaks Eesti ettevõtteid suhete loomisel Aasias.
Lehelugejale teadmiseks, et Aasias on meie ettevõtjatel väga keeruline, vaat et võimatu riigi esinduseta majandussuhteid luua. Just sellest ongi tingitud riigikogu liikmete osavõtt sarnastest sõitudest.

Välisvisiidid on reeglina äärmiselt tiheda töögraafikuga, lennujaamadest kohtumistele ja läbirääkimistele.
Riigikogus on loodud saarte saadikurühm ja merenduse toetusrühm. Nende kahe rühma nõupidamiste raames tegelesime otseselt Saaremaad puudutavate küsimustega (parvlaevaliikluse ja lennugraafiku tihendamine).

Huumori varasalve kuuluv “kohtumine valijatega” on ometigi reaalsus. Erinevatel üritustel esinemine, minu poole oma muredega pöördunud inimeste probleemide lahendamine võib tunduda ju pisiasjana, kuid ka need on riigikogulase töö osad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 118 korda, sh täna 1)
Jaga