Kiirabi saab aastas ligi 5000 väljakutset

Vigastuste tõttu kutsutakse kiirabi vähemSaare maakonna kiirabibrigaadidele tehakse aastas ligi 5000 väljakutset, millest enamus on seotud inimeste haigestumisega. Vigastuste osakaal on aga väljakutse põhjuste seas märgatavalt langenud.

Tervise Arengu Instituudi statistika andmeil, mis käsitleb aastaid 2004–2012, oli enim väljakutseid 2011. aastal – 5197. Madalaim, 4589 oli see näitaja aga 2005. aastal.

Tuhande elaniku kohta tehti Saare maakonnas 2011. aastal 150,4 kiirabi väljakutset. Eesti keskmine näitaja selles vallas oli 203,9 – suurim Hiiu maakonnas (265,7), väikseim aga Järva maakonnas (121,9). Saaremaa on selles edetabelis tagantpoolt kolmas, järgneb Rapla maakond (146,7).

“Järelikult on meil väga hea perearstindus,” leidis SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu. “Maakonna perearstidega kaetus on üks tegur, mis kiirabi kutseid vähendab.”

Mullu sai kiirabi 5146 väljakutset. Abistatuid oli kokku 4968, neist 4468 juhul oli kiirabi poole pöördumise põhjuseks haigestumine, 487 puhul vigastused. Sportimisel saadud traumasid registreeriti 15 korral, tööõnnetus oli vigastuse põhjuseks 14, suitsiidikatse kolmel puhul. Neljal korral otsiti abi mürgistuse tõttu, üheksal korral pöörduti kiirabi poole sünnitaja transportimiseks.Abisaanutest hospitaliseeriti 1981 inimest.

Vigastusi väljakutsete põhjusena registreeriti enim 2006. aastal. Mullune näitaja 487 on aga madalaim. Olmevigastusi pandi aastal 2006 kirja koguni 532 korral ning ka see arv on tublisti vähenenud. Tööõnnetustes saadud vigastusi läks enim kirja samuti aastail 2005–2 007, vastavalt 78, 71 ja 75.

Suitsiidikatsest põhjustatud vigastused märgiti 2005. aastal väljakutse põhjuseks koguni 30 korral. Veel 2008. aastal oli see näitaja 18, pärast seda aga on neid olnud aasta kohta 3–6. Võrreldes mulluseid andmeid 2006.
aastaga, on poole võrra vähenenud ka vägivalla tagajärjel saadud vigastuste arv – 77-lt 36-le.

See-eest on viimase viie aastaga suurenenud nende arv, kelle kiirabi poole pöördumise põhjuseks oli haigestumine. Kui 2007. aastal oli nende arv 3838, siis mullu juba 4468.

Abisaanute arv oli meie maakonnas kõige suurem 2011. aastal, 5036, kõige väiksem aga 2005. aastal, 4457.

Kui 2004. aastal konstateeris kiirabi surma 65-l ja 2005. aastal 61 korral, siis 2010. aastal koguni 124-l ja 2011. aastal 111 korral. Mullu tunnistati inimene surnuks 96 korral.

Terviseameti kogutud andmed Saare maakonna kohta sisaldavad Orissaare kiirabi ja Kuresaare haigla õebrigaadide ning 2012. aastal tööd alustanud Põhja-Eesti regionaalhaigla Ruhnu esmaabibrigaadi andmeid.

 

Vigastuste tõttu kutsutakse kiirabi vähem

Ingrid Valdmaa, Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik:
Saaremaal oli mullu 51 väljakutset vähem kui aasta varem. Tulemuseta väljakutsete hulk on aga varasema aastaga kasvanud kaks korda, 20-lt 40-le, kuid samas on olukord pikemas ajalõikes pigem stabiliseerunud.
Üle Eesti on suurenenud selliste väljakutsete hulk, kus lähedased otsustavad haige või õnnetusjuhtumis kannatanu haiglasse toimetada pärast kiirabi kutsumist, ent häirekeskus jäetakse sellest teavitamata, mistõttu kiirabibrigaadi jaoks tekib tühisõit. Positiivsete tendentsidena saab välja tuua, et põhjuseti on aasta-aastalt vigastuste tõttu kiirabi kutsutud üha vähem, samuti on mürgistusi esinenud väga vähe või üldse mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 337 korda, sh täna 1)