Kuressaare haigla juurde rajatava kopteriplatsi detailplaneeringule oma vastuväited esitanud eksmaavanem, Luha tänava kandis kinnisvara omav Toomas Kasemaa (fotol) saavutas protestimisega selle, et kopteriplats saab valmis heal juhul alles järgmisel aastal.
Kuressaare linnaarhitekt Hannes Koppel ütles, et suvel läheb linnavolikogu puhkusele ning Kasemaa esitatud vastuväide nõuab taas uue menetluse algatamist, millele järgneb rodu seaduse nõutavaid toiminguid.
Samas ei ole ka teada, äkki kavatseb Toomas Kasemaa hoopis kohtusse pöörduda, mis lükkaks kopteriplatsi teema väga pika sõiduga ree peale, märkis Koppel.
Linnaarhitekt ei ole nõus Kasemaa väitega, et planeeringulahendus on asjatundmatu või kergekäeliselt tehtud. “Planeeringuga paralleelselt oleme tellinud platsi projektlahenduse, et kopteriplatsi olemus detailsemalt läbi töötada. Projekteerimine on toimunud koostöös nii lennuameti kui ka politsei- ja piirivalveametiga, kes on reaalselt vastutav toimuvate lendude ohutuse eest,” viitas Koppel, et kaasatud on kõik asjaga seotud osapooled.
Kasemaa üks vastuväide on, et kopteri tõusu- ja maandumiskoridorid hakkavad piirama maandumisplatsi läheduses elavate inimeste tegevust. Hannes Koppeli sõnul pole neid koridore plaanis planeeringule kanda, seega ei teki naabritele mingeid kitsendusi.
“Platsi ohutu kasutamise eest vastutab kopteri kapten. Kui vaja, saab läheneda golfiväljaku poolt või laskuda vertikaalselt, välistades madallennu üle hoonete,” selgitas Koppel.
Rääkides Kasemaa teisest vastuväitest, mis puudutab liigset müra, nentis Koppel, et see jääb nii või teisiti: “Kopteri ülelennu 90 detsibelli on normijärgne äärmus. Seda ei kuule ainult Toomas Kasemaa, vaid paljud ümbruskonna elanikud.”
Linnaarhitekti sõnul ei ole Kasemaa väitel, et tegemist on ärieesmärgil sooritatavate lendudega ja seega tuleks kopteriplats sertifitseerida, mingit juriidilist alust.
“Sertifitseerimine tähendab muuseas väljaku varustamist personaliga, ilmajaamaga jms,” selgitas Koppel ja lisas, et sellise sätte arvestamine tekitaks korraliku segaduse kogu riigis.
“Näiteks ei sertifitseerita tänapäeval ka vastvalminud ja kõikidele nõuetele vastavat piirivalvekordonit Kuressaare lennujaama juures, rääkimata arvukatest kõvakattega platsidest mitme haigla juures mujal Eestis,” tõi Hannes Koppel näite, et siis tuleks kõik maan-dumisplatsid üle vaadata ja ümber teha.
Toomas Kasemaa on linnavalitsusega kopteriplatsi teemal maadelnud juba märtsist saadik. Ametlik vastuväide tuli temalt 8. aprillil ja sellele linnavalitsus koostöös lennuametiga ka vastas. Kasemaad see ei rahuldanud ning juuni alul esitas ta uued vastuväited planeeringulahendusele. Saar-te Hääl kajastas eksmaavanema vastuväiteid eelmisel nädalal.
ju kasemaal kah seal mingid enda isiklikud huvid-olgu kasvõi rahalised mängus on- miks muidu kisab nüüd..hale kuidas vaheltvõtmine ja kasulõikamine meie kunagi tähtsatel toolide istunutel ikka veel tagantjärgi värskes veres on..paha lugeda kuulata ja kah lõpuks vist vaadata..
ma loodan et sellisel inimesel läheks seda teenust kohe vaja siis saaks aru miks peab see plats seal olema
kas mitte kasemaa heakskiidul või käsul pandi kesklinna üles raudmast…paljudele protestidele vaatamata…
kuidas võib küll üks inimene olla nii lühinägelik
sõnajalgade helikopter täriseb ning lendab küll ja keegi pole naabrite arvamust küsinud….
Tegelikult tundub õigus siiski Kasemaa poolel olevat. Kopteriplatsi eramuterajoonis on ikka tõesti liiast. Kui see plats haiglalähisel eraldi krundil juba olemas on, ei hakka seal kindlasti vaid haiglat teenindavad lennuriistad maanduma. Alati leidub hulk võrdsemast võrdsemaid, kes tunnevad end õigustatuna just sealtkaudu golfiväljakul või Abaja tänava alkoholipoes käia. Haigla ja ainult haigla jaoks toimiv lahendus oleks märksa kallim, kuid samas ka palju otstarbekam – kopteriplatsi saaks koos müratõketega rajada praeguse hiiglasliku haiglakompleksi katusele nii nagu see juba paljudes eesrindlikes kliinikutes ammu tavaks on saanud.
kurb ikka,et isiklikud huvid nii tähtsad on,et kogu saare inimeste abivajadus ei loe siin mitte midagi!
Selline tropp siis see Kasemaa. Ega enne aru ei saa, kui enda pereliikmel kopteri abi tarvis läheb. Siis pole kedag teist süüdistada, kui ainult ennast.
Selline paroodia linnavalitsuse poolt – lennuväli kuhu rajatakse piirivalve kopteriväljak on sertifitseeritud, lennujuhtimistorniga varustatud, ohutusaladega arvestatud jne. Kuhu seda kvalifitseerida: suur vale, väike vale või statistika?
Lennuväljal opereerib AS Tallinna lennujaam. Piirivalvekordon asub kõrvalkrundil. Statistika? Kopteriväljakud ei sertifitseerita. Lennukoridor on määratud, et erinevalt haigla tagusest ka soomlaste SuperPuma saaks maanduda.
Kus point on? Kas piirivalve kopter peabki maanduma kus juhtub ja kuidas juhtub? Nagu Volli kirjutab, siis ainukesed ohutust austavad riigitruud ja kohusetundlikud koperikasutajad on Sõnajalad ning Copterline. Lennukoridoridest saab ülevaate ainult sertifitseeritud kopteriväljakutest – need andmed avaldatakse.
K, Tegelikult on point natuke teises kohas.
Kirjutises on see lõik vähemärgatav — ”Linnaarhitekti sõnul ei ole Kasemaa väitel, et tegemist on ärieesmärgil sooritatavate lendudega ja seega tuleks kopteriplats sertifitseerida, mingit juriidilist alust.”
Copterline — arusaadav, liinilennud Tallinn-Helsinki liinil.
Sõnajalad — ?
Tegelikult on asi lihne — Andres ja Oleg tegid omale piloodi paberid, tore. Aga Siiri, Viivi ja lepsed ka tahaks lennata. Selleks taotlesid (Andres ja) Oleg ka koolitusloa. Koolituseks on aga vaja baasi ja seetõttu sertifitseerisid nad oma õueala, et mitte Kuressaare lennuvälja kasutada, nii lihtne asi ongi.
See, et lennuameti lehe järgi neil juba paar päeva enam seda sertifikaati ei oma — see ei tähenda kuidagi, et nad ei oleks seaduskuuleksd või rikuksid lennuohutuseeskirju.
Kasemaa loogikas ongi see viga, et nüüd ta püüab ”meditsiinilendusid” ajada ärieesmärgil sooritavate lendude alla — kiirabi rahastatakse ka sarnaselt ja siis oleks nagu kiirabiauto väljasõidud ka ärisõidud.
PS. Kirjutisest ei suuda ma ikkagi aru saada,kuidas Kasemaa sai selle protsessi nii peatada. Kommentaariumis lubas ta kasvõi maavanema juures selle planeeringu vaidlustada — see saab siis olla veel lisaetapp enne kohut.
Piirivalvekordon asub AS-le Tallinna Lennujaam kuuluval maal mida haldab Kuressaare Lennujaam. Võta või jäta.
Kasemaa oli maavanemana tyhi koht, saamatus kuubis, aga mõliseda mõistab kyll…
See mees peab ennast riigimeheks aga teod näitavad midagi muud. Ta juhtis jupiirivalvet, oli maavanem ja nüüd selline silmakirjalik käitumine. Häbi Toomas!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Alustame tegelikult tagant poolt ette poole — Mitu sertifitseeritud kopteriväljakut on üldse Eestis?
Ise vastan — KAKS!
Tallinnas Copterline oma ja Salmel Sõnajalgade oma (eeldusel, et nad on oma sertifikaati uuendanud).
http://www.ecaa.ee/index.php?id=199327
Ja ongi kõik — Kasemaa loogikast lähtudes ei tohi PPA helikopter üldse kuskil mujal maanduda ja Koppeli seisukoht, et Kasemaa seisukohtadest lähtumine tekitaks korraliku segaduse kogu riigis, on ka minu seisukoht.
Volli, seekord panid puusse. Sertifitseeritud lennuväljad on avatud ka kopterite vastuvõtmiseks vastavalt sertifikaadis määratud tingimustele:
http://www.ecaa.ee/index.php?id=199325
Kokku on neid seal üle Eesti 12.
See ei ole Kasemaa loogika, see on tsiviillennunduse aluspõhimõte – kogu lend stardist maandumiseni peab olema kontrollitud ja ohutu. Mis mõte on kogu tehniliste süsteemide duubeldamisel lennuvahendis, kui viga saad lenduri apsaka või maandumiskoha ohutusnõuete eiramise tõttu.
Valli, ei pannud puusse.
Toon sinule lihtsa analoogia välja Liiklueadusest – Auto parlimiseks ei ole vaja seaduslikku parklat. Sama asi ka helikopteriga – Bauhoffi reklaamis ei ole mingit seaduserikkumist.
Teine nüanss, millega eksid, on see millele viitad Kasemaa jäeldustes — nii nagu eeldad Kasemaa lennuohutue rikkunise õiguses, sama hindad ka koperipiloodi lennuohutuse väärhindmises.
Õnneks ei ei juhi kopteretit ei Valli, Volli, Kasemaa ega see IRLi broiler Kaasik.
Hea on ka see, et inimesi ei ravi IRLi kaabakate nimekirja kuuluv Kuressaare Haigla finantsjuht, kelle juba aastaid tagasi anti korraldus see asi asi korda teha. Aga midagi pole teha — IRL!
On loomulikult hea et me kopterit ei juhi ja ka teised asjatundmatud inimesed. Kuid Kasemaal on siiski point. Nimelt hindab ta fakti, et patsient on helikopteris reisija nagu on reisija ka Copterline helikopteris. Vahe on selles, et Copterline kasutades tasub reisija ise, politsei helikopteris lennates aga Haigekassa.
Ehk siis liiklusseaduse asemel vaata ühistranspordi seadust. Seal on teised reeglid mis tulenevad reisija õigustest ning õiguslikust kaitsest.
Valli, ah nüüd on siis asi sedapidi?!
Toomas Kasemaa:
”…
Olen siiani seisukohal, et pääste helikopter ei ole ühistranspordivahend nagu Copterline helikopter. kuid nad mõlemad on tsiviilregistris ja alluvad samadele lennunduseeskirjadele ja kontrollile.
Mis on erinevus? PPA helikopter on riiklik lennuvahend, millest tulevad näiteks piiriületuserinevused ja lisaks teiste konventsioonidega lisaerisused (n SAR konventsioon merepääste osas ja Chicago konventsioon lennupääste osas).
…”
http://www.saartehaal.ee/2013/03/28/poliitiline-eelistus-voi-labikaalutud-otsus/comment-page-1/#comment-182196
Tõesti, inimene haarab viimases hädas õlekõrrestki…
No ja kuhu sa tsiteerimisega jõuad?
Defineerin siis ära tsitaatide alusel: Politsei kopter on tsiviilregistris olev lennuvahend mis ei ole ühistranspordivahend, kuid muutub selleks, kui saab reisijateveo teenuse eest lepingulist tasu.
Ja nüüd vaata juba Lennundusseadusest, Ühistranspordiseadusest, Chicago konventsioonist ja mujalt.
Kaua sa õlekõrrest juba kinni hoiad? Ütle millal ära väsid, kutsun kopteri appi.
Valli, selle tsiteerimisega jõuan sinnani, et näitan ära, et Kasemaa ei pendeldab oma arvamusega seinast seina — kord on tal asi ühtepidi kord teistpidi — peaasi, et asi toetaks tema ideed.
Hetkel defineerid ju täpselt vastupidise asja Kasemaa seisukohtadele!
Kui Kuressaare haigla kopteriplats tuleb Lennuametis sertifitseerida, siis tuleks kõigi haiglate juures kopteriplatsid sertifitseerida. Kui kõigi haiglate juures ei tule kopteriplatsid sertifitseerida, siis pole seda vaja teha ka Kuressaare haigla juures.
Tule taevas appi!!!
Ühistranspordiseadus
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse …
(2) Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega.
…
Käesolevas seaduses ei käsitleta raudtee-, vee- ja lennuliikluses sõitjate veoks vajalike tegevuslubade ning kõigis veoliikides kiirabi- ja meditsiinitranspordi tegevuslubade väljaandmise, pikendamise, peatamise ning kehtetuks tunnistamise korda ja tingimusi, mida reguleeritakse teiste seadustega
No näed Valli ise tsiteerisid (mitte mina: tegemist on sõitjate veoga ühistranspordi mõistes, mille reeglid määratakse teiste seadustega.
Nüüd vaata lennundusseadust ärilise lennundustegevuse punkte (mitte riikliku lennuvahendi punkte)
Pendeldad hoopis sina oma arvamusega ja tsitaatidega erinevate teemade juurest, et vastupidist tõestada. Kasemaa paneb kindlalt ühte rada – ohutust ei ole arvestatud tsiviillennunduse reeglite järgi.
No näed Valli, ise tsiteerisid, mitte mina! ;)
Ehk suudaksid ka millegile konkreetsele viidata, mitte vaata seda vaata toda.
PPA helikopter on riiklik õhusõiduk. Kui ka riikliku helikopteriga käiakse poes piima või viina järgi või viiakse siseminister Lõuna-Eestisse kiirabijaama avamisele – ta on ikka riiklik õhusõiduk. Haige transport kahe haigla vahel ei tee kuidagi riiklikust õhusõidukist tsiviilõhusõidukit! ja et PERH sõidud kompenseerib, ei tee PPAst transpordiettevõtet.
Sedasi sätestab ka PPA põhimäärus ja piirivalveosakonna põhimäärus, mille koosseisus PPA lennusalk on.
PPA helikopter ei ole ühistranspordivahend, ehk teiste sõnadega — PPAl puudub Air Operator Certificate – AOC, mis on vajalik ärilendude teostamiseks. PPA ei tegele isegi mittetulundusliku lennutegevusega avid ainult riikliku lennuvahendiga pühikirjas ettenähtud tegevusega.
PPAl ei ole isegi ühtegi lennuvälja või helikopteriväljakut!
Kui Kuressaare haigla juures veel mitteasfalteeritud kopteriplats tuleks sertifitseerida, siis Kuressaare Haigla SA peaks vastavalt Lennundusseaduse § 1. lõige 2-le esmalt lennuettevõtja sertifikaadi taotlema.!
Haige transport kahe haigla vahel ei mahu isegi § 4613. ”Erikohtlemist vajava reisija vedamine” alla.
Kasemaa paneb üht rida aga nagu uppuja haarab õlekõrrest, nii leiab ta järjest uusi argumente, kui eelnevad argumendid ümber lükatakse.
Hakkame siis sellest pendeldamisest peale.
http://www.ecaa.ee/index.php?id=199325 lehel on tõesti 12 lennuvälja aga juba nendest ühel ei tohiks täismassis PPA Agusta-Westland AW-139 maanduda.
Kasemaa kirjeldas ju enda penedeldamist ilusasti oma enda kirjutises — piirivalvurina kahtlustas, et asi pole õige, linnakodanikuna tunneb nüüd muret, et asi pole õige aga vahepealt jätab mainimata aja, kus oodati temalt, kui maavanemalt läbikaalutletud otsust aga siis polnud mingit tegevust.
1 0 0 % — N I M B Y !
Kas PPA Kuressaare kordoni kopteriplats tuleb sertifitseerida või mitte? Seni pole ühegi kordoni juures seda tehtud.
Ja et ennetada järgmist ”pendeldamist”, siis see, PPA lennusalga helikopteriga haigete vedamine (kas primaarsete või sekundaarsete) kiirabilendudena ei ole ärilise eesmärgiga lennutegevus. See sai selgeks eelmise aasta septembris, kui Lennuamet keelas PPAl helikopterit rentimast ERRile, kes tegi tellis Hommikutelevisioonile otsereportaaže liiklusummikutest Tallinnas.
Väliselt vaadates on tõesti sarnased nii meditsiinilennud (millest esmaste eest tasub kulud Päästeamet ja teiste eest tellija (PERH ja hiljem Haigekassa) ning riikliku rahvusringhäälinu reportaažid, mille eest tasub ERR. Aga ERRi teenindamisel on tegemist ärilise lennutegevusega, sest sellist asja ei ole kirjas riikliku lennuvahendi põhikirjalises tegevuses.
Seetõttu Lennuamet keelaski PPAl ERRile teenuse osutamise — tegu on ärilise lennutranspordiga (või lennutöödega) ja selleks puudub PPAl lennuettevõtja sertifikaat.
Kuna PPA helikopter on riiklik õhusõiduk, millel on põhikirjaline tegevus ka meditsiinilennud — seetõttu ei lähe need lennud ärilendude alla.
Kahjuks on kogu see kirjavahetus PPA ja Lennuameti vahel ligipääsupiiranguga Ametisiseseks kasutamiseks — kel huvi, peab ise esitama teabenõude.
Pikk jutt — s*tt jutt!!!
PPA lennusalga helikopteri lennud ei lähe kuidagi ärilise lennutegevuse alla, sest PPAl ei ole ärilise lennutegevuse luba!
Vaatame, mis ”vaata seda, vaata toda” õlekõrs nüüd mängu tuuakse?
Kas see ongi Kasemaa tänu kohalikele, kes oma ettevõtlikuses ja riigi saamatuse kiuste vajaliku asja pärast kopteriplatsi rajama hakkasid? Fui, mine mandrile ja katsu, kas seekord Estonian Air võtab su tööle. eelmine katse läks vist luhta.
Soovitus— mine mujale elama kus lennukid ja kopterid ei maandu. Oled ikka yks …. .
Tee ostupakkumine majale, millest kopter üle lendab ohutusreegleid eirates :)
Ei saagi valimistel linti läbi lõigata…
Halvad ja egoistlikud teod tulevad ALATI bumerangina tagasi. Olen seda nii palju näinud, et endise maavanema õppetunni pärast pole vaja muretseda. Kahju on neist päästelendu vajavatest raskelt haigetest patsientidest, kelle kaotatud elu või tervis jäävad eelnimetatud mehe südametunnistusele. Ja seda mäletatakse ikka ja jälle meelde tuletada.
See on õige ja eriti saabub bumerangina tagasi ühekülgne kajastus ja valeinformatsioon nagu antud Saarte Hääle artikkel.