Rohkem kui poolteist kuud tagasi, aprilli keskel saatsin kõigile Saare maakonna kohalike omavalitsuste volikogu esimeestele e-kirja palvega kirjutada arvamuslugu teemal “Pool aastat kohalike omavalitsuste valimiseni”. Ühtlasi palusin hinnangut, kas haldusreformist võiks asja saada.
Eeldasin, et see võiks olla intrigeeriv teema. Võimalik ju, et sel sügisel valime viimast korda liikmeid 16 volikogusse. Oletasin, et kindlasti tekitab see praegustes volikogu esimeestes mõtteid, mis saab edasi. Seda enam, et küllap kandideerivad praegused volikoguesimehed ka uude volikokku. Vähemalt enamik neist. Seega oleks lehes kirjutamine tasuta reklaam, varsti saab seda teha ainult raha eest.
Kõigest kaks arvamust
Mis aga juhtus? Oma arvamusloo saatis kaks volikogu esimeest: Tõnu Hütt Pihtlast ja Erik Keerberg Kuressaarest. Avaldasime lood 2. ja 4. mai Saarte Hääles.
Veel üks volikogujuht teatas, et mõtteid tal on ja ta püüab midagi kokku kirjutada, kuid kahjuks pole enne järgmist nädalat aega. Seda aega ei tulnudki.
Teine saatis vastuseks paar lauset selle kohta, milles ta näeb nii oma valla kitsaskohti kui ka positiivset, kuid leidis, et arvamusloo pakutud teemal võiks kirjutada siiski keegi teine. Ent kes?
Kolmas teatas, et hetkel pole tal aega kirjutada – tegemist on äärmiselt hõivatud mehega, kel üheksa ametit nagu hunt Kriimsilmal.
Ülejäänud lihtsalt vaikisid.
Ah jaa, kaks kirja tuli tagasi märkega, et need ei jõudnud pärale. Üle helistades selgus, et valla kodulehel olid aegunud meiliaadressid (?!). Kuid asja ei parandanud ka telefonijutt – oma mõtteid kirjalikult avaldama ei pannud see valdade esimesi mehi ikkagi.
Miks ma sellest kirjutan, ühesõnaga – teen vaikimisest nii suure numbri. Peaksin ju selle poolteise aastaga, mis olen Saarte Hääles töötanud, olema harjunud, et saarlane ei ole eriti aldis oma mõtteid kirja panema ja kaassaarlastega jagama. Vähemasti mitte leheveergudel.
Heakene küll, tavakodanik ei peagi üldsusega oma mõtteid jagama, kui ei taha. Praegusel juhul on aga tegemist vallavolikogude juhtidega – poliitikutega, kelle vaateid ja hinnanguid peaksid nende valijad teadma, seda enam, et kohe on ees uued valimised. Miks nad siis vaikivad? On see üleolek oma valijate, oma rahva suhtes?
Ei tahaks uskuda. Pigem on asi selles, et meie volikogude esimehed ei tunneta ennast poliitikutena. Suurem osa neist on sattunud omavalitsust juhtima seetõttu, et on kohapeal tuntud ja tegusad inimesed, võimalike volikoguesimeeste kandidaatide pink on aga väikeses kohas teadagi lühike. Ja mis ka väga tõenäoline – küllap on nad kindlad, et soovi korral osutuvad sügisel valituks ka siis, kui üldse häält ei tee. Sellesama lühikese pingi tõttu.
Mis saab edasi?
Usun, et kui oleksin teinud vallavanematele ettepaneku samal teemal kirjutada, oleks kirjutisi saabunud rohkem kui praegused kaks. Millegipärast on nii kujunenud, et vallavanemad on enamasti sõnaosavamad kui volikogude juhid ja liikmed ning väljendavad ka meelsamini oma arvamust.
Ent kohaliku elu edendamine, nagu ka paigalseis, on eelkõige volikogude käes. Suuresti sinna kuuluvate meeste ja naiste arukusest ja tahtest sõltub, mis saab selle piirkonna elust edasi. Või vähemasti peaks see nii olema.
Seetõttu huvitavad nii mind, kuid ma usun, et ka maakonna elanikke eelkõige otsustajate seisukohad, nende tulevikuvisioonid ja mõtted.
Ent ainuke tulevikuvisioon, millest siin-seal on räägitud, on üks omavalitsus kogu saare peale. Ja sellegi idee on tegelikult avalikult välja käinud maakonna arenduse nõukoda. Ent mida arvavad sellest ikkagi kohalikud juhid?
Nagu rotid urus
On jäänud küll mulje, et ka volikogude juhid näevad tõmbekeskusena Kuressaaret, kuid tahavad nii kaua, kuni veel vähegi saab, talitada edasi oma väikeses vallas. Ja olla seal vaikselt kui rotid urus.
Ent peale Kuressaare on Saaremaal teisigi toredaid ja omanäolisi keskusi, nagu näiteks Orissaare, Leisi või Kihelkonna. Mind küll huvitab, mida arvavad kohalikud liidrid näiteks sellestki, mis neist paigust saab.
Kuidas säilitada nende, kunagiste keskuste omanäolisus ja elu, kui üha rohkemaid saar-lasi tõmbab mitte enam Kuressaare ja isegi Tallinna, vaid veel kaugemate keskuste poole.
Aga ma ei saa seda teada, kui vaikitakse. Ja vallakodanik ka ei saa ning see on juba hoopis hullem.
Nii et miks te vaikite, kohalikud arvamusliidrid?
Loading ...
asi on hoopis selles, et teil pole sinna arvamusküljele midagi panna
Tiina ajal oli jah selline probleem, praegu asjad toimivad.
Hea lugu! Volikogud ongi täna kahjuks nagu padjaklubid, kel oleks aeg laiali minna, kohalikku elu Saaremaal mõjutavad rohkem isegi Tallinna ja Helsingi volikogud.
See, et Erik Keerberg vastas, see on täiesti loogiline – Kiisleri kava ei ole ju midagi muud, kui liita Saaremaa vallad Kuressaare linnaga. Valdade suhtes on sama küsimus ju sisuliselt: ”Kas pooldate eutanaasiat?!”
Esimesena OSi peatoimetaja üleskutsele reageerinud Tõnu Hüti kirjutist lugedes jäin aga päris hämmingusse — kirjutis on kas kirjutatud tohutult kiirustades või puudub inimesel elementaarsemgi reaalsustaju.
Kasvõi üks konkreetne näide, Tõnu Hütt kirjutas:
”…Toetan maavanema algatust käivitada intensiivne arutelu, et aastal 2017 oleks selgus majas. …”
Millest jutt???
IRLi tuulelipust maavanem ju just vastupidi väidab, et siin pole midagi arutada vaid tuleb HURRAAGA ära teha: ”Tõmbekeskustele tuginevast omavalitsuste reformikavast, mille on välja pakkunud regionaalminister Siim-Valmar Kiisler, avaldas arvamust Saare maavanem Kaido Kaasik. Tema sõnul ei ole Saare maakonnas põhjust oodata aastani 2015. Just sellise tärmini on minister ette näinud tõmbekeskuste määramiseks ja aastal 2017 peaks uute omavalitsuste valimised toimuma selle mudeli järgi.”
Kuressaare linn koostab oma lähiaastate arengukava. Millest aga Kuressaare linn saab lähtuda oma arengukava koostamisel?
Need asjad on ka ilusasti arengukavas kirjas ja eraldi on välja toodud see, et puudu on ühest konkreetsest asjast — Saare maavanem Kaido Kaasik tõmbas vee peale Saare Maakonna kinnitatud arengustrateegiale ja tegi mingi maakonna arenduse nõukoja, kes oma uue strateegia väljatöötamisel pole meretarkuse hämast kaugemale jõudnud. Halenaljaks on veel see, et pea kõik sellest ”meretarkuse” rahvast on kaasatud ka Kuressaare arengukava töögruppides.
Jah, kohalike omavalitsuste volikogude valimised on tulemas ja küsida võib kõike. Kõigile mõttetutele küsimustele ei ole aga mõtet vastata ja ka see mittevastamine on vastus.
Küsida võib kõike! ;)
Lehel http://meiesaaremaa.ee/ korjatakse igasugu ideid – alates Saarlaste parvlaevapileti soodustuse kaotamisest kuni soomlaste ja rootslaste hammaste parandamisest Saaremaal ning mis nendest ideedest saab?
See on ka teada – Kõik lehele laekunud ideed kogutakse kokku ja esitatakse sügisel kommenteerimiseks KOV valimistel kandideerijatele ning riigi vastutavatele valdkonnajuhtidele.
Kui eelmiste KOVi volikogude ee oli Saarte Hääle üleskutse ”Räägime asjast!” (Täna vastavad küsimusele, milline on kõige esmane probleem/valdkond, millega koduvallas tegelema hakkaksite ja millele ei ole teie hinnangul seni piisavalt tähelepanu pööratud) siis nüüd ”teisest asjast” rääkijad on lihtsalt sisutud a-tähe spetsialistid.
keda huvitab mingi valla elu…vaadake valdade kodulehekülgi:milline on dokumendiregister,millised on protokollid volikogu tööst,millised otsused-määrused vastu võetakse. Võrrelge eelarveid. Tehakse vaid hädavajalik.Arengukava peaks ju olema töösiht. Miks peaks noor inimene tahtma tulla valda,kus see kõik praktiliselt puudub.
Olukord näitabki asjade tegelikku seisu. Omavalitsusjuhtide seisukoht saab kujuneda võimaliku pakkumise ehk ühendamisvisiooni ja selle rakenduskava tulemusena. Kuid seda hetkel ei ole ja kas tulebki? Keegi ei soovi olla ebapopulaarne ja seda veel valimiste eel. Kuidas minna valimistele kandideerima volikokku, mille lubad esimese sammuna laiali saata? Ületamatu dilemma.
Mu meelest on Merike Pitkale neljas võim veidi latva löönud.
Volikogude esimehed ei pea mitte leheneegri vile peale kiirel kevadisel ajal rivistuma ja kirjandeid vorpima hakkama. Veidi kannatust veel, enne kohalikke valimisi hakatakse neid püüdlikke kirjatükke toimetusele uksest ja aknast toppima.
Aga ajakirjanikud küsigu inimestelt küsimusi. Nii saab seda ka teada, mis esimehed asjadest arvavad.
Asjapulki on liiga palju. Igas vallas peab ju olema teatud arv tegelasi-ametnikke. Kui vallad kokku liita, leiaks maakonna peale ehk niipalju kompetentsi, et kohad täidetud ja ka tööd tehtud.
Praegustel volikogu esimeestel on esmatähtis praegu sääskede vahelt oma tuhlid ära vaotada.
Pole sel Merike Pitkal häda midagi. Veidi aeglase toimega, aga muidu vägagi OK. Samas, kui kohaliku omavalitsuse volikogu esimehele pakuti tasuta valimisreklaami võimalust ja see nende poolt lihtsalt kasutamata jäeti, tundub sellel vaid kolm tõsiseltvõetavat põhjust olevat: 1) Vallavolikogu esimehe uhkus ei võimalda tasuta lõunatel osaleda. 2) Vallavolikogu esimees on mõttetu jobu, kel polegi midagi oma valijatele öelda. 3) Vallavolikogu esimehe erakonna/valimisliidu valimiskassa ajab ülekülluse tõttu raha üle ääre nagu Tuhala nõiakaev.
kes sinna rahapuuduse etteotsa ikka tahab minna konkurents ju puudub. osadel veel võlad ja kohtulahendid ka kaelas
Kas keegi võiks õelda palju palka volikogus makstakse? Enamasti on see mingi pisike töö mis nad seal teevad. Kuid vajalik kindlasti.
Mida rutem need mõtetud kontorid (“vallavalitsused”), Saaremaal oma uksed kinni panevad, seda parem oleks SAAREMAALE!
SAAREMAALE piisab ühest omavalitsusest!
Lähenevate valimistega peaks korraldama ka üle Saaremaalise küsitluse – mitu omavalitsust Saaremaale?
kohe läheb lahti lindi lõikamise hooaeg.