Talupidajate keskliit soovib piimaproovide võtmiseks rangemat korda

Eestimaa talupidajate keskliit leiab, et piimaproovide usaldusväärsuse suurendamiseks ja võimalike pettuste vältimiseks vajab piimaproovide võtmise ja analüüsimise kord üksjagu täiendamist.

Neljapäeval põllumajandusministeeriumile saadetud kirjas tegi Eestimaa talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ministeeriumile ettepaneku töötada välja piimaproovide võtmise, säilitamise, transpordi ja laborisse üleandmise ja laboriseadmesse asetamise riiklik kord, mis tagaks piimaproovide analüüsitulemuste objektiivsuse. Ühtlasi tuleks määrata vastutus vastava korra rikkumise eest nii piimakäitlejatele kui ka laboritöötajatele.

Samuti peaks VTA hakkama tegema pistelisi etteteatamata kontrollanalüüsi reide piimafarmidesse. See distsiplineeriks piimakäitlejaid ja laboritöötajaid piimaproovide võtmisel, transpordil, säilitamisel ja analüüsil. Kindlasti tuleks sätestada ka vaiete kord, sest praegu puudub piimatootjal Nurme väitel kõige väiksemgi võimalus esitada vastuväiteid piimaproovide õigsuse kohta.

Pole juurdlusega rahul

Eestimaa talupidajate keskliidu ettepaneku ajendiks on veebruarikuised probleemid Saaremaa piimatööstuse koostööpartneri Mätiku talu piimaproovidega, kus ühest ja samast piimast võetud piimaproov näitas jõudluskontrolli laboris 509 000 bakterit ml piimas ja VTA Tallinna laboris 20 000 bakterit ml piimas (vahe üle 2500%).

Põllumajandusministeeriumi ametkondlik juurdlus tunnistas jõudluskontrolli keskuse laborite töö igati usaldusväärseks, märkides, et suured käärid kahe labori võrdluses tulenevad laborite analüüsimeetodite erinevusest.

Kaul Nurme sõnul pole talupidajate keskliit juurdluse järeldustega rahul, sest jõudluskontrolli keskuse labori tulemi erinevus võrreldes teiste laboritega võib olla kuni 30%, mitte aga kuni 2500%. Seega jättis juurdlus vastamata küsimusele, miks siis ikkagi analüüsi tulemused kümneid kordi erinevad.

Kirjas ministeeriumile järeldas Kaul Nurm, et piimaproovid olid riknenud (rikutud) nende säilitamisel ja transpordil laborisse, mis on piimakäitleja vastutusalas. “Muud loogilist seletust nii suurtele erinevustele pole võimalik leida,” märkis Nurm, kelle hinnangul võis bakterite hulga erinevus tuleneda sellest, et Mätiku talu piimaproove ei säilitatud vahemikus proovi võtmisest kuni laboriseadmesse asetamiseni kas tahtmatult või tahtlikult nõutud temperatuuril.

Talupidajate keskliidule on täiesti mõistetamatu, miks on piimaproovide etiketile lisaks tuvastamist tagavale triipkoodile trükitud ka piimatootja nimi. Just nime lisamine ei garanteeri proovi anonüümsust ja annab võimaluse tahtlikuks manipuleerimiseks piimaproovidega kuni laboriseadmesse asetamiseni. Selle tagajärjeks on aga piimatootja rahaline kaotus.

Juhtumeid on rohkem

“Mätiku talu pole ainus, mille piimaproovidega on meie hinnangul manipuleeritud. Mätiku talu näite põhjal on aga saanud kinnituse meie varasemad kahtlused võimalike manipulatsioonide kohta,” seisab ministeeriumile saadetud kirjas.

Põllumajandusministeerium asus pärast aprillis lõppenud ametkondlikku juurdlust seisukohale, et piimaproovide võtmise ja analüüsimise korra muutmine pole vajalik, kuna jõudluskontrolli keskuse laboris kasutatav meetod bakterite koguarvu määramiseks vastab nõuetele ja on seega objektiivne, edastamaks piimaproovide analüüsitulemusi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 144 korda, sh täna 1)