Piimaproovikired ei taha jahtuda

Põllumajandusministeeriumi läbi viidud ametkondlik juurdus leiab, et Saaremaa piimatööstuse koostööpartneri OÜ Mätiku Talu piimaproovinäitudes esinenud suured kõikumised põhjustas tootja enda tegevus. Talupidajate keskliit peab ministeeriumi järeldusi ekslikeks.

Veterinaar- ja toiduameti hinnangule tuginedes teatas põllumajandusministeerium, et 13. veebruaril jõudluskontrolli keskuse laborisse saadetud kahe OÜ Mätiku Talu piimaproovi tulemuste erinevus (243 000 bakterit ja 146 000 bakterit) tulenes asjaolust, et piimatootja valas automaatidest tagasitoodud toorpiima järgnevate lüpside hulka. Lisatud toorpiim oli kvaliteedilt ülejäänud toorpiimast oluliselt erinev ja sellest tulenevalt erinesid ka bakterite koguarvud piimaproovides.

Otsides selgitust OÜ Mätiku Talu piimaproovide suurtele kääridele ka kahe labori võrdluses (JKK laboris 509 000 bakterit, Tallinna veterinaar- ja toidulaboratooriumis 20 000 bakterit) leidis juurdlus põhjuse olevat laboris kasutusel olevate analüüsimeetodite erinevuses.

Kui JKK labor kasutab piimaproovidest bakterite koguarvu määramiseks alternatiivmeetodit, siis Tallinna labor ja Pärnu keskkonnauuringute keskuse labor kasutavad bakterite koguarvu määramiseks standardmeetodit.

Põllumajandusministeerium teatas piimaproovide kõikumise põhjuste väljaselgitamist nõudnud Eestimaa talupidajate keskliidule, et praegu ei pea ministeerium vajalikuks piimaproovide võtmise ja analüüsimise korda muuta, kuna jõudluskontrolli keskuse labor vastab igati nõuetele.

Eestimaa talupidajate liidu peadirektori Kaul Nurme sõnul pole ka neil laboriseadmete töökindluse osas mingeid erilisi kahtlusi olnud ning probleem näib olevat mujal. “Seda “mujal” asja ametkondlik juurdlus ei uurinud. Seetõttu oleme hetkel koostamas vastuskirja, milles juhime tähelepanu faktidele, millest on mööda vaadatud, ja lükkame ümber väite, nagu oleks probleem tagastatavas piimas,” ütles Kaul Nurm.

Mätiku Talu OÜ juht Aivar Pikkmets nimetas põllumajandusministeeriumi vastuskirja koostajat bürokraadiks kõige ehedamas tähenduses. “See on ju jama vastus, ütleme otse maamehe moodi,” lausus Pikkmets, kelle sõnul veeretab ministeerium kogu süü tootja kaela, seejuures mingeid tõendeid esitamata.

Aivar Pikkmetsa sõnul saatis ta Saaremaa tööstusele tõepoolest piimaautomaadist tagasi tulnud piima, kuid nagu näitavad Saaremaa piimatööstusega koostöös tehtud analüüsid, ei anna automaadist pärineva piima saatmine tööstusesse alust veel mingite üheste järelduste tegemiseks.

Eesti akrediteerimiskeskuse peaassessor Kaire Tõugu ütles Saarte Häälele märtsis pärast jõudluskontrolli keskuse laboris läbi viidud erakorralist järelevalvet, et piimaproovi tulemuste suurte erinevuste põhjuses selgusele jõudmiseks tuleks välja selgitada, kes ja kuidas piimaproove võttis, millisel temperatuuril neid vahepeal hoiti ja millistes nõudes transporditi.

Ametkondlik juurdlus seevastu piirdus vaid jõudluskontrolli labori mõõtevõime kontrollimisega, piimaproovi liikumise ahelat ei uuritud ja tootjat keegi ei küsitlenud.

Veebruaris palus Eestimaa talupidajate keskliit põllumajandusministeeriumil algatada ametkondlik juurdlus, mis peaks selgitama, kuidas saavad ühe ja sama piima kvaliteedianalüüsid laborite lõikes mitukümmend korda erineda.

30. jaanuaril ühest ja samast OÜ Mätiku Talu piimast ühel ja samal ajal võetud proov näitas Tartu jõudluskontrolli keskuses (JKK) 293 000 bakterit milliliitris piimas ja keskkonnauuringute keskuse Pärnu laboris 23 000 bakterit milliliitris piimas.

Veelgi suuremad käärid tulid ilmsiks 3. veebruari piimaproovides: JKK laboris oli bakterite sisaldus 509 000 bakterit, veterinaar- ja toidulaboratooriumi laboris Tallinnas aga 20 000 bakterit.

Aivar Pikkmets rõõmustas, et viimased kaks kuud ei ole tal Saaremaa piimatööstuse piimaproovidega probleeme olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 291 korda, sh täna 1)