Linnumunaõlitajate eelarve vähenes (9)

Keskkonnaministeerium vähendas enam kui 40 protsendi võrra kormoranide ohjeldamise jätkuprojekti eelarvet, kuna projektis välja toodud paadisõidu kilometraaž ületas tegelikud vahemaad vähemalt kümme korda.

“Me olime hästi jahmunud,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi Saarte Häälele ülepaisutatud transpordikulusid kommenteerides.

Tuntud Saaremaa kalandustegelase Tiiu Kupu juhitav Eesti kalapüüdjate ühing taotles kormoranimunade õlitamiseks ühel aastal paadisõiduhüvitist 7000 km kohta, mis teeb ühe laiu kauguseks rannikust 220 km. Samas asub enamik õlitamisele minevast kormoranikolooniast rannikust vaid 2–6,5 kilomeetri kaugusel, vaid Saare maakonnas asuv Kerjurahu jääb 16 km kaugusele.

Linnulennult mõõtes asuvad kõnealused kormoranikolooniad (Vullikrunn, Bjärgrunne, Kerjurahu, Kakralaid, Kakrarahu, Hülgerahu, Suurkuiv, Tuudinasv) ühtekokku 50 kilomeetri kaugusel rannast. Arvestades, et iga laidu tuleb külastada kaks korda ja et laiule ei pääse alati kõige lühemat teed pidi, oleks ka kolmekordne kilometraaž (600 km) küsituga võrreldes enam kui kümme korda väiksem.

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus möönis, et projekti mootorsõiduki kulud on selgelt ülehinnatud, ja tegi KIK-ile ülesandeks vähendada kolooniate külastamiseks planeeritud transporti 7000 kilomeetrilt 3000 km peale, millega kaks aastat kestva projekti eelarve kahanes 10 278 eurolt 6278 euro peale.

“Isegi see 3000 km tundub natuke palju, aga mingi puhver võiks olla olukorraks, kus inimesed lähevad küll välja, kuid midagi tuleb ette,” selgitas Merike Linnamägi.

Projektijuht Eda Kesküla sõnul on projekti eelarve koostamisel arvesse võetud meresõidu tegelikud kulud, et kalurid ei peaks munade õlitamisele otseselt peale maksma. KIK-i reeglistik lubab paadisõidul hüvitada kütust 0,5 eurot kilomeetri kohta, mis näiteks Kerjurahu puhul tähendaks kalurile üle 20 euro hüvitist. “Paadi tegelikke kulusid arvestades ei lähe keegi selle raha eest Kerjule, tahaks näha inimest, kes on nõus seda tegema ja kelle paadi kulud see ära kataks,” ütles Kesküla, kelle sõnul lisanduvad paadisõidule ka autotranspordikulud kaluri sadamasse tulekuks. “Eelmisel aastal kästi meil kaasa võtta ka linnuvaatlejad, kes käisid linde üle lugemas ja rõngastamas, kuid kes reisi eest ei maksnud,” lisas Kesküla.

Merike Linnamäe sõnul vajab projekti kuludepool vaatamata kõigele korrektset lahtikirjutamist. “Kui küsimus on selles, et kütust kulub rohkem kui regulatsioonid lubavad kilomeetri kohta hüvitada, siis mina oleks eeldanud selle kohta seletust. Praegu selgitust ei tulnud,” lausus Linnamägi. Ta tuletas meelde, et kui kalurid tulid mõni aasta tagasi keskkonnaametnike käest uurima võimalusi kormoranide arvukuse piiramiseks, olid nad valmis tegutsema oma kulu ja kirjadega. Alles hiljem anti kaluritele teada toetuse saamise võimalusest.

2011. ja 2012. aastal käis kormoranimunade õlitamine samadel laidudel, kus nüüdki, kuid siis oli projekti eelarve veelgi suurem – 22 560 eurot, millest umbes 8000 eurot jäi kasutama ja kanti KIK-ile tagasi.

Eda Kesküla sõnul näitas esimese kahe aasta kogemus, et projekti saab läbi viia ka odavamalt. “Oleme kõvasti kokku tõmmanud projekti juhtimise tasusid ning osa projekti elluviimiseks vajalikke vahendeid on juba ostetud,” selgitas Kesküla.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja kt Tarvo Roose ütles, et kahe eelmise aasta õlitamistulemuste põhjal on projekti mõjust kormoranide arvukusele järeldusi teha veel vara. “Metoodika järgi peaks käima samas koloonias samu linnumune õlitamas kaks korda, kuid eelmine aasta piirdus ühe korraga, kuna ilmastik ei võimaldanud teist käiku teha,” möönis Roose.

Merike Linnamäe sõnul ilmneb projekti kasu alles 5–6 aasta pärast. “Siis on kormoranide arvukuse langus näha,” ütles Linnamägi.

Äsjavalminud metoodika kohaselt tuleb kormoranimunade õlitamine sel aastal läbi viia 5.–15. maini, samas oli projekti rahastamisotsus eile keskpäeval veel langetamata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 399 korda, sh täna 1)