Uuring toob välja meeste halva tervise

Eesti täiskasvanud rahvastiku viimane, 2012. aasta kevadel läbi viidud tervisekäitumise uuring, mis kajastab masujärgset aega, näitas muutusi inimeste terviseseisundis, mis oli halvem meestel ning tihti just noortel (16–24-aastastel) meestel.

Uuringu teinud Tervise Arengu Instituudi vanemteaduri Mare Tekkeli sõnul torkas eriti teravalt silma, et võrreldes 2010. aasta uuringuga on nii halva tervise enesehinnanguga kui ka pikalt töölt või koolist puudunute osakaal suurenenud just noorte meeste hulgas. “Üllatuslikult suurenes nende seas samaväärselt vanemate meestega ka töövõimetuspensioni saajate osa,” lisas Tekkel. Töövõimetuspensioni saab uuringu järgi 12% täiskasvanutest ja nende osa on aasta-aastalt kasvanud.

Kuigi stressi- ja depressiooninäitajad on langenud, ei ole need siiski veel jõudnud masueelsele tasemele. Uuringule eelnenud 12 kuu jooksul oli üsna tihti või peaaegu alati üleväsinud 47% küsitletuist. See näitaja langes praktiliselt masueelsele tasemele, kuigi meestel veel mitte. Viimasel 30 päeval rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnute osa langes 22 protsendile ning rohkem kui varem depressioonis olnute osa vähenes tunduvalt – 24 protsendile –, kuid mõlemad näitajad tõusid pisut noorte meeste seas.

Viimase 12 kuu jooksul esines arstiabi vajanud traumasid, vigastusi ja mürgistusi enim noortel meestel. Nagu varasematel aastatelgi toitusid mehed ebatervislikumalt kui naised – sõid harvemini ja väiksemas koguses köögivilju, puuvilju ja marju ning leiba, tarbisid sagedamini energiajooke ja alkoholi. Samuti on igapäevasuitsetajate osa meeste seas pea kaks korda suurem kui naiste hulgas.

Jätkuvalt on tõsine probleem täiskasvanute ülemäärane kehakaal. Ülekaalus (kaaluindeks 25–29,9) oli 36% meestest ja 26% naistest, rasvunud (kaaluindeks 30 või rohkem) 19% nii meestest kui ka naistest, kusjuures meeste hulgas on rasvunute osa suurenenud kiiremini. Masuajaga võrreldes kasvas ülekaalu näitaja ainult 16–34-aastastel meestel, rasvunute osakaal aga vanemate meeste ja pea kõigi naiste hulgas.

“Neid uuringutulemusi vaadates ei pane imestama, et tervena elatav eeldatav eluiga on 20-aastastel Eesti meestel (48,2 aastat) pea üheksa aastat lühem kui samavanadel naistel,” tõdes Mare Tekkel. Vananemisega vahe väheneb – 60-aastastel meestel on see naistest lühem ainult neli aastat – 12,4 aastat. “Kui tahame mingilgi määral vähendada negatiivseid üllatusi järgmisel rahvaloendusel, siis tuleb kohe ja praegu hakata riiklikul tasemel reaalselt tegelema Eestis elavate meeste, eriti noorte meeste tervisekäitumise ja selle kaudu nende terviseseisundi parandamisega,” nentis vanemteadur kokkuvõtteks.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub igal paarisaastal alates aastast 1990. Uuringusse kaasatud valdkonnad on terviseseisund, arstiabi ja ravimite kasutamine, toitumine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine, kaaluindeks, kehaline aktiivsus ja liiklusohutus.

 

Artikli ilmumist toetati osaliselt ESF programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” vahenditest.

Terviseleht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)