Saarlased on napsitamises Eestis kolmandal kohal (12)

Saarlased on napsitamises Eestis kolmandal kohalVähemalt kord nädalas alkoholi tarvitavate elanike osakaalu poolest on Saare maakond Eestis kolmandal kohal, näitab Tervise Arengu Instituudi (TAI) paikkonna tervisemõjurite uuring 2011. aasta kohta.

Uuringust selgub, et vähemalt kord nädalas oli 30 päeva jooksul napsutanud 37 protsenti Saare maakonna elanikkonnast ehk 52,8 protsenti meestest ja 20,2 protsenti naistest.

Esikohal troonib uuringuandmete põhjal Pärnu maakond 39, teiselt kohalt leiab aga Harju maakonna 38 protsendiga. Kõige vähem tarvitati regulaarselt alkoholi Ida-Virumaal – 23 protsenti. Eesti keskmine näitaja oli 34.

Küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul polnud alkoholi tarvitanud 24 protsenti Saare maakonna elanikkonnast – 15,4 protsenti meestest ja 33,2 protsenti naistest.

Ühel korral oli seda teinud 16 protsenti elanikest – 11,5 protsenti meestest ja 29 protsenti naistest, 2–3 korda 23 protsenti elanikest – 20,4 protsenti meestest ja 25,7 protsenti naistest.

30 päeva jooksul jõi end ühe korra purju ehk tarvitas korraga vähemalt 6 annust (1 alkoholiannus on 250 ml 5%–5,3% õlut või 1 pokaal 12% veini või 40 ml 40% kanget alkoholi – toim) alkoholi 18,8 % maakonna elanikest – 24% meestest ja 11,9% naistest.

Kaks-kolm korda purjutas 13,3 protsenti elanikest (15,7% meestest ja 10,2% naistest), vähemalt kord nädalas samuti 13,3 protsenti elanikest (20,9% meestest ja 3,3 protsenti naistest). Eesti keskmine näitaja oli 13,6%.

End regulaarselt purju joojate – vähemalt üks kord nädalas korraga vähemalt kuue alkoholiannuse tarvitajate – osakaalu poolest kuulus esikoht Valgamaale (22,1%), viimaselt leiab aga Ida-Virumaa (10,7%).

Mittesuitsetajaid oli 2011. aastal Eestis keskmiselt 48,1. Kõige rohkem leidus neid Viljandi maakonnas (52,8%), kõige vähem aga Lääne maakonnas (37,7%).

Saare maakonnas oli mittesuitsetajaid 46,9% (37,5% meestest ja 56,8% naistest), enim 15–24-aastaste noorte hulgas (58,9%), kõige vähem aga 35–44-aastaste elanike (38,3) seas.

Suitsetamisest loobunuid oli Saare maakonnas 26,8 protsenti: 33,8 protsenti meestest ja 19,5% naistest. Aeg-ajalt suitsetas 6,5% elanikest.

Igapäevasuitsetajate osakaalu poolest (19,8%) kuulus Saare maakond Eestis eelviimasele kohale Tartumaa (18,5%) ees. Eestis keskmiselt oli igapäevaseid suitsusõpru 25,2%, enim Lääne maakonnas – 30,6% elanikest.

Meie maakonnas oli igapäevasuitsetajaid kõige rohkem 25–34-aastaste seas (31,2%), kõige vähem aga 45–54-aastaste hulgas (17,8%).

Narkoaineid tarbitakse vähe

Kanepit oli tarvitanud ühel korral 12,5 protsenti maakonna elanikest (Eesti keskmine 10,4%, Jõgeva maakonnas 13,8%, Valga maakonnas 8,6%).

Kõige suurem oli korra kanepit tarvitanute hulk meie maakonna 15–24-aastaste seas – 28,6%, Vanuse kasvades see näitaja aina kahanes, olles 55–70-aastaste seas 0%.

Korduvalt oli kanepit tarvitanud 3,7% elanikkonnast, sellega jäime teiste maakondadega võrreldes viimasele kohale (Eesti keskmine 9,9 protsenti).

Suurim oli tarvitanute osakaal 25–34-aastaste seas – 22,2%, ülejäänud vanuseastmete puhul 0–2,3%.

Teisi narkootikume – nt ecstasyt, amfetamiini, kokaiini, heroiini – oli üks kord tarvitanud 0,7% elanikest (Eesti keskmine näitaja oli 5,4%, Hiiu maakonnas 0,5%, Lääne maakonnas 7,9%), seega platseerus Saare maakond maakondadest taas viimasele kohale. Kui ülejäänud vanuserühmades oli tarbinute osakaaluks märgitud 0,0%, siis 25–34-aastaste hulgas 4,9%.

Samas oli korduvalt narkootikume tarvitanud 1,5 protsenti Saare maakonna elanikest (Eestis kokku 5,0%, Ida-Viru maakonnas 8,3%, Hiiu maakonnas 0,5%), enim 25–34-aastaste seas (5,1%) ning üldse mitte 15–24-aastaste ja 45–54-aastaste seas. Ida-Viru maakonnas leidus samuti enim korduvalt tarvitajaid just 25–34-aastaste seas, nende protsent oli 37,9.

Kanepi hankimist pidas võimatuks 8,3 protsenti Saare maakonna elanikest (Eesti keskmine 10,4%), keeruliseks 8,0% (Eestis keskmiselt 6,8%), lihtsaks 13,5% (Eestis keskmiselt 16,6%). Lihtne oli kanepit hankida 31,6% 15–24-aastaste ja 25,7% 25–34-aastaste, aga vaid 1,4–2,6% vanemate arvates. Hankimise keerukust mitte teadvat väitis 70,2% elanikest.

Et teisi narkootikume on võimatu hankida, leidis 10,6% maakonna elanikest. Keeruliseks pidas uimastite muretsemist 4,5%, lihtsaks 5,6% (enim ehk 12,5% 15–24-aastaste seas), 79,4 protsenti ütles end selle keerukust mitte teadvat.

 

Jahmatavad arvud

Imbi Jäe, Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist: 

Arvud on jahmatavad. Ent kui vaadata uuringu tagasiside määra, milleks kujunes 42,39%, siis kaldun arvama, et Saare maakonnas olid aktiivsemad ja ausamad vastajad. Samas näitab Tervise Arengu Instituudi (koostöös sotsiaalministeeriumi ja statistikaametiga) koostatud nn tervisekaart – www.terviseinfo.ee/maakonnatervise – saarlasi positiivsemas valguses.

Tervisekaardi põhjal peaks maakonnas rohkem tähelepanu pöörama negatiivsele iibele, keskmisele brutopalgale, puukborrelioosile ja alkoholist tingitud vigastustele liikluses.

Igal juhul on analüüs hea tähelepanusuunaja ja see ei ole mingi uudis ühelegi maakonnale, et alkoholi tarbimine peaks olema tagasihoidlikum ja liigtarvitamine on probleem, millega tegeleda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 502 korda, sh täna 1)