Saare maakonnas kütiti rekordiliselt hirvi ja metssigu (7)

Keskkonnateabe keskus avaldas möödunud jahihooajal kütitud jahiulukite hulga, millest selgub, et lõppenud jahihooajal küttisid Saare maakonna jahimehed rekordarvu punahirvi ja metssigu.

“Mehed tegid selles mõttes tublit tööd, et kui oleks vähem ulukeid lastud, siis oleksid probleemid palju suuremad,” ütles Saarte jahindusseltsi direktor Ilmo Torn.

Saaremaa põllumeeste kõige suuremaks nuhtluseks kujunenud punahirve kütiti lõppenud jahihooajal 537, mida on 59 looma võrra rohkem kui mullu ja 240 võrra rohkem kui kaks aastat tagasi. Kokku lasti lõppenud jahihooajal Eestis 829 punahirve, veel kolm aastat tagasi kütiti Eestis kokku 403 punahirve.

“Hirve peame me veel paar aastat laskma vähemalt sama tempoga või isegi rohkem, sest hirve arvukus pigem tõuseb, kui langeb,” lausus Torn.

Väga suuri arve saavutasid kütid ka metssigade laskmisel. Kuigi metssigade minimaalne küttimismaht oli 2550, võtsid jahimehed maha 3765 siga, mis on vähemalt viimase kümnendi arvestuses rekordiline arv.

“Kindlasti oli see läbi aegade üks suurema küttimismahuga aastaid, üle 3000 on sigu varem küll lastud, aga nii palju vist mitte,” märkis Torn.

Kütitud metssigade arvu poolest on Saaremaa endiselt Eestis esikohal, saarlastele järgnesid pärnakad 2291 lastud seaga. Ilmo Torni sõnul polnud saarlastel sigade massilisest küttimisest pääsu, sest vastasel juhul ei jää külameeste aedadest ja kartulipõldudest enam midagi järele.

“Usutavasti saadi sellega ka sigade arvukuse tõusule piir peale ja järgmisel aastal jääb küttimine taas 2500 piiri peale,” lisas jahiseltsi tegevdirektor, kelle andmetel lasti Saaremaal eelmisel jahihooajal 2411 metssiga.

Möödunud jahihooajal lasti Saaremaal 316 põtra ja 256 metskitse, viimase küttimise osas tegi lastud loomade arv erinevalt põdrast mõningase hüppe ülespoole. Siiski kütitakse kahe eelneva lumerohke talvega suuri kaotusi kandnud kitse asurkonda praegu vähe. Sõltuvalt talvitumise tulemustest võib see arv edaspidi aga taas suureneda.

Statistika kõneleb ka seitsme hundi tabamisest, kuid kolm neist lasti juba varem, väljaspool jahihooaega. Kõige enam jäi hallivatimehi püssi ette Raplamaal, kus jahimehed tabasid 17 hunti. Saarlastest rohkem hunte lasksid ka Järvamaa kütid ja pärnakad. Kokku lasti Eestis lõppenud jahihooajal 80 hunti.

Ka kähriku küttimisel on saarlastel tähtis roll, maha võeti 1608 kährikut, millest suurem arv on ette näidata vaid pärnakatel (1854). Esikohal olid saarlased aga rebaste (1137) ja mäkrade (125) laskmisel. Kütiti ka 200 metsnugist, 16 saarmast ja 14 kobrast, viimased kaks arvu on aga teiste maakondadega võrreldes väga väikesed.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 726 korda, sh täna 1)