25 aastat tagasi: Rahvarinde võitlused Saaremaal (1)

25 aastat tagasi Rahvarinde võitlused Saaremaal

EESTVEDAJAD: Üks järjekordne Rahvarinde Saaremaa tugigrupi korraldatud üritus. Pildile on jäänud eestseisuse liikmed Helju Rauniste, Valter Hommik ja Ülo Tõrs. Foto: Saaremaa muuseum

Moskvas 1985. aastal kõrgeima võimu poolt väljahüütud perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine) jõudsid Eesti NSV-sse vaevaliselt. Veebruaris 1987 algas looduskaitselisest telesaatest “Panda” fosforiidisõda, mis läbi erinevate sündmuste jõudis 1988. aasta aprillikuu 13. päevani.

13. aprillil 1988 oli Eesti Televisioonis otsesaade “Mõtleme veel”, teemaks just kodanikualgatus. Saate teises pooles tegi Mainori asedirektor Edgar Savisaar ettepaneku asutada Eestimaa Rahvarinne (ERR), et uuenduste elluviimist organisatsiooniliselt toetada. Teda toetas kohe kunstnik Heinz Valk, kes oli ka ainus, kellega Savisaar saate vaheajal Rahvarinde idee väljakäimise kokku leppis. Peagi haakus omapoolse toetusega jurist Lembit Koik.

Saaremaa oli uuendusteks valmis

Saate lõpus avaldas Savisaar mõtte vormistada sealsamas uus kodanikualgatus. Juba samal õhtul pandi kirja esimene üleskutse ERR-i loomiseks ja öösel pool üks kirjutas 16 inimest sellele alla. Edasi järgnes juba ühiskonna plahvatuslikult positiivne reageering.

Võrreldes mõne teise Eesti NSV rajooniga oli Saaremaa uuendusteks vahest ehk isegi rohkem valmis. Juba oktoobris 1986 tegi kirjandusteadlane Olev Jõgi ettepaneku taastada Kuressaare linna nimi. Teda toetasid kohalikud ajakirjanikud. Nii algas kohapeal visa võitlus linna ajaloolise nime taastamiseks, koostati esimesed pöördumised-põhjendused jms. Kingissepa täitevkomitee nõustus siiski vaid mõne tänavanime taastamisega.

Küllo Arjakas
ajaloolane

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 280 korda, sh täna 1)