Vallad: me ei tõsta palgaraha “vasakule”! (10)

Nädala alguses haridus- ja teadusministeeriumi avaldatud info aasta kahel esimesel kuul õpetajatele makstud keskmistest palgasummadest ei olnud paljude omavalitsusjuhtide arvates päris tõene.

Nimelt ei olnud ministeerium arvestanud paljude erisustega, oli kasutanud võrreldamatuid andmeid ja seega jätnud mulje, nagu vallad ei maksakski välja kogu neile riigi poolt eraldatud palgaraha.

“Statistika on teatavasti selline andmete kogumise viis, mida saab sõltuvalt soovist ka mingil määral suunata,” ütles Kaarma valla haridus- ja kultuurinõunik Rein Orn. Kaarma kohta käivatest andmetest selgus, nagu oleks esimesel kahel kuul jäetud palgarahast välja maksmata 2,8 protsenti.

Vastupidine statistika

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiteade ütles juba pealkirjas, et suur osa omavalitsusi ei maksa õpetajatele eraldatud raha välja täies mahus.

“Kohalikele omavalitsustele kuuluvate üldhariduskoolide täiskoormusega õpetajate jaanuari ja veebruari keskmine palk oli omavalitsuste esitatud raamatupidamisandmetel 831 eurot, riik eraldas samal ajal keskmiselt 915 eurot õpetaja kohta. Koostatud ülevaatest on näha, et enamik omavalitsusi – 121 – maksis palka vähem, kui lubanuks riigi antud palgatoetus, riigitoetusest enam maksis palka 69 omavalitsust,” seisab pressiteates.

Lisaks Kaarma vallale said raha “vasakule tõstmise” pleki külge ka Salme (–8,9%), Kärla (–9,7%) ja Kuressaare
(–4,5%). Ülejäänud omavalitsused oleksid HTM-i andmetel nagu pigem peale maksnud. Lümanda ja Pöide jätsid ministeeriumile andmed esitamata.

N-ö miinusesse on jäänud just suuremad koolid ja omavalitsused. Pisikeste koolidega vallad said kiita selle eest, et nad omavahendeid panustavad. Tegelikult maksavad just need omavalitsused peale, et neil üldse kool oleks. Nii näiteks maksavad Laimjala ja Kihelkonna vald õpetajate palkadeks riigilt saadud rahale juurde üle 40%.

HTM-i analüüsis saadi tulemus nii, et teguriteks võeti Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) olev õpetajate arv ja omavalitsustelt saadud palgasummad ning teiselt poolt õpetajatele aastaks riigi poolt eraldatud palgaraha ja 12 kuud. Tehti paar tehet ja tulemuseks saadi võrdlusarvud ehk omavalitsus versus riik.

“Kui õpetajatele tegelikult makstud palk on oluliselt väiksem kui see, mis riigi toetusega on võimalik maksta, siis on see ohu märk,” märkis HTM-i pressiesindaja Asso Ladva.

Kuhu raha kadus?

Tegelikult on olukord sootuks teine. Esiteks on aluseks võetud EHIS-e andmed pärit eelmise aasta 10. novembrist, seega võib õpetajate arv olla muutunud. Teiseks ei võta paljud vallad eelarvet vastu kohe 1. jaanuarist ja kasutavad seni 1/12 eelmise aasta eelarvest.

Nii juhtus Kaarma vallas, kus eelarve võeti vastu veebruari lõpus. Ja selge see, et enne kui uut eelarvet pole, ei saa maksta ka riigi antud lisaraha. Kahel esimesel kuul saamata jäänud raha makstakse tagasiulatuvalt välja märtsis.

Samas ütleb ka HTM ise oma pressiteates, et õpetaja miinimumpalk algab 715 eurost. Õpetaja täpne palk sätestatakse töölepingus, mille ta sõlmib kooli omanikuga ehk omavalitsusega. Raha kulub ka teistmoodi tasustamisele.

“Tuleme oma rahaga ilusti välja ja vald ei pea õpetajatele töötasu juurde maksma. Meil jätkub 2013. a raha ka tulemustasu jaoks ja seda maksame iga õppeveerandi lõpus,” ütles Salme põhikooli direktor Marika Pütsep.

Kärla vallavanem Tiina Luks ütles, et Kärla koolis tekitasid HTM-i pressiteade ja sellele järgnenud refereeringud palju küsimusi .

“Valla raamatupidaja käis täna (neljapäeval – toim) koolis ja selgitas olukorda,” ütles Luks, kelle arvates saab ministeerium oma arvudele tuginedes arvutada küll mingi arvestusliku palgasumma, kuid omavalitsused elavad reaalset elu ja seega pole HTM-i pilt tõene.

Suure kivi viskas HTM-i kapsaaeda ka Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, kes ütles, et “ei tea, missuguste kogemustega on ametnik, kes selliseid arvutusi teeb, aga tundub, et metsa on ta omadega jälle läinud”.

Mäetalu sõnul ei ole see arvutus eriti tõsiseltvõetav. “Samamoodi võiks siis teha augustikuus analüüsi ja öelda, et omavalitsused on õpetajatele suvel oluliselt vähem palka maksnud, kui 1/12 eelarvest seda võimaldaks. Tähelepanuta võiks arvutuste juures jätta muidugi fakti, et õpetajad suvel puhkavad,” rääkis Mäetalu.

Veidi proovis olukorda pehmendada ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva: “Ministeerium saab aru sellest, et jaanuaris ei jõudnud kõik omavalitsused õpetajate töölepinguid veel ümber vormistada, kuid ootus nii riigi kui ka õpetajate poolt oli ikkagi selline, et veebruari lõpuks oleks pidanud selliste asjadega valmis saama,” lausus Ladva ja lisas, et taolised ülevaated hakkavad tulema igas kuus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 115 korda, sh täna 1)