Praegu, mil päevakorral on probleem, et meie inimesed käivad liiga palju arstide juures ja ummistavad kiirabiosakondade koridore, võiks tutvuda ühe inimese looga.
“Dr Südamerahu ja dr Rõõmus Meel on kõige paremad arstid,” ütleb üle seitsmekümnene naine, kellel ei olegi perearsti.
Tuttavad on ravimifirmade orjad
“Võib-olla ma rajooniarstide ajast kuskil kirjas olen, aga seni pole küll arstiabi vaja läinud.
Minu vanaema elas peaaegu üheksakümneaastaseks ega käinud oma elus kordagi arsti juures. Väiketalu perenaisel polnud see võimalikki, arstiabi oli kallis, ja miks mina peaksin oma vanaemast viletsam olema?
Pealegi, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil sõltub inimese tervis 50% ulatuses tema eluviisist (toitumine, liikumine, mõtlemine), 20% ulatuses pärilikkusest, 20% keskkonnast ja ainult 10% arstiabist. Miks ma peaksin selle kümne protsendi pärast nii kangesti muretsema? Oma vererõhku ja veresuhkrut ma kontrollin, aga selleks ei pea tänapäeval enam kõrgelt koolitatud tohtreid tülitama.”
Vanaproual on maakodu ja suur aed, kust ta saab oma õunad, marjad, kartulid, köögi- ja juurviljad, neist ta peamiselt toitubki. Piima toob loomapidajalt, joob kitsepiima, ka leiva ja sepiku küpsetab ise.
Poes käib ta harva, ostab sealt jahu, kaerahelbeid, kala, soola ja suhkrut. Viimaseid tarbib ta minimaalselt.
Oma aias müttab ta varakevadest hilissügiseni, talvel teeb kepikõndi ja liigub iga ilmaga vähemalt paar tundi väljas.
Vanaproua räägib, et suurem osa tema tuttavatest on ravimifirmade orjad, peaaegu kõigil on kõrgenenud vererõhk, see on nagu epideemia. Palju on diabeeti ja luuhõrenemist.
Iga aastaga suureneb esmaste vähijuhtude arv, vähki haigestuvad isegi lapsed. Kas heaoluühiskond õigustab oma nime, kui on nii palju raskeid haigusi?
Meditsiinidoktor Adik Levin on kirjutanud: “Rootsis on põllumajandusmaastike vetes leitud rohkem kui 40 pestitsiidi jääke. Eesti mullaseire näitas 2006. aastal jääke 89% proovidest, kusjuures vaadeldi vaid teatavaid ühendeid. Paljudes muldades leiti praeguseks juba ammu keelatud vahendite nagu DDT, Prometrin, Trifluralin jm jääke.”
Tervis pole tänapäeval primaarne
Dr Levin väljendab suurt muret ka hormoonpreparaatide ja antibiootikumide kasutamise üle kala-, linnu- ja loomakasvatuses ning e-ainete rohkuse üle meie toitudes. Tema sõnul tekib tal supermarketis käies tootepakendile kirjutatud teksti lugedes mulje, nagu oleks ta keemiakaupluses.
Tark ja tunnustatud arst on suures mures rahva tervise pärast: “Kahjuks pole tänapäeval inimese tervisega seotud probleemid kaugeltki primaarsed. Valitseb raha võim. Turumajanduse virvarris on esikohal kasumi teenimine, mitte inimese tervis.”
Kuna dr Levin on erialalt pediaater, on talle eriti südamelähedane laste tervis. Vähihaiged lapsed peavad oma kannatuste ja elamata eludega kinni maksma eelmiste põlvkondade mõtlematuse ja kasuahnuse.
Aga tagasi vanaproua juurde, kellest oli juttu selle loo algul.
Peale omakasvatatud toidu ja liikumise on vanaproua hea tervise alustala tema optimistlik ellusuhtumine. Sügavalt uskliku inimesena kiirgab temast sisemist rõõmu.
Ta tavatseb öelda, et igal olukorral on kaks poolt: must ja roosa. Ja soovitab: “Vaata seda asja roosast otsast.”
Ütleb ju rahvatarkuski, et on inimese oma valik, kas ta näeb porist maad või sinist taevast. Selle naise elu pole kerge olnud. Saatuse tahtel pidi ta üksi oma lapsed kasvatama, eluaeg on ta rasket tööd teinud. Tema moto on: “Iga päev on kingitus.”
Loading ...
Väga hea artikkel. Tänud kirjutajale.
Nii see on! Väga hea kirjatükk :)